PolitPro

Belgia LE: värsked küsitlused, valimistulemused ja seisukohad

Valimistrend
8,0 %
+1,2 alates viimastest valimistest
Viimased valimised
6,8 %
Valimised 2024 · 14 kohta
3 kuu trend
±0,0
Kolm kuud tagasi: 8,0 %

Les Engagés profiil

Pühendunud RE
Belgia lipp Belgia Tsentristid EL-i sõbralik

Les Engagés (LE) on tsentristlik, humanistlik partei Belgias. Nad positsioneerivad end kodanliku keskjõuna, mis distantseerub klassikalistest parem-vasakpoolsetest skeemidest ja ajab taastuvat poliitikat, et tugevdada ühiskondlikku vastupanuvõimet.

Väärtused ja maailmavaade

Partei alustalaks on "alushumanism". Algselt kristlik-demokraatlikust traditsioonist välja kasvanud, on see muutunud sekulaarseks, väärtuspõhiseks liikumiseks. Keskmes on indiviid, kes võtab solidaarses kogukonnas vastutuse. Partei püüdleb tasakaalu poole isikliku vabaduse ja riikliku hoolitsuse vahel, mõistes jätkusuutlikkust mitte ainult ökoloogiliselt, vaid ka sotsiaalselt ja institutsionaalselt kui "taastuvat mudelit".

Poliitilised prioriteedid

Nende tegevuskava keskendub avalike teenuste, eriti hariduse ja tervishoiu, elavdamisele. Les Engagés pöördub eelkõige töötava keskklassi ja perede poole, kes otsivad stabiilsust muutuvas maailmas. Majanduspoliitiliselt nõuavad nad sotsiaalset turumajandust, mis soodustab ettevõtlust, kuid on piiratud tugevate keskkonnakaitseliste raamidega. Nende eesmärk on ühiskond, mis panustab vähem tarbimisele ja rohkem elukvaliteedile ning kodanikuaktiivsusele.

Roll poliitilises süsteemis

Strateegiliselt toimib partei kaasaegse sillaehitajana keerulises Belgia föderalismis. Nad tegutsevad pragmaatilise keskjõuna, mis võimaldab koalitsioone ja neutraliseerib äärmuslikke pooluseid. Nende suhe õigusriigiga on sügavalt institutsioone austav, nõudes samal ajal demokraatliku osaluse moderniseerimist. Nad hõivavad "mõistliku muutuse" niši ja püüavad ületada poliitilist halvatust konsensuspõhise asjapoliitika abil.
Poliitiline suund
Konservatiivne
Sotsiaalne Turg
Progressiivne

Sinu seisukoht võrdluses

Võrdle nüüd

LE: teemafookused ja ideoloogiline paigutus

LE Teised erakonnad
Reklaam
LE: peamised teemad: Majandus (Oluline teema), Sotsiaalne (Oluline teema), Ühiskond (Kõrvalteema), Keskkond (Kõrvalteema), Migratsioon (Kõrvalteema)

LE: mille eest erakond seisab? Seisukohad võrdluses

Seisukoht 2024

Majandus ja riik

Kas sissetulekud ja varad tuleks ümber jaotada? Esindab neutraalset seisukohta ümberjaotamise suhtes. Seisukoht
Kuidas peaks riik vaba eelarvega ümber käima? Otsib tasakaalu investeeringute ja eelarvedistsipliini vahel. Seisukoht
Kas kohalikku majandust tuleks kaitsta? Esindab tasakaalustatud seisukohta kaubanduse ja kaitse vahel. Seisukoht

Ühiskond ja väärtused

Mis on olulisem: vabadus või julgeolek? Otsib tasakaalu vabaduse ja julgeoleku vahel. Seisukoht
Kas naiste võrdõiguslikkust tuleks edendada? Peab võrdõiguslikkust põhimõtteliselt saavutatuks. Seisukoht
Kas LGBTQ+ võrdõiguslikkust tuleks edendada? Toetab võrdõiguslikkust suures osas. Seisukoht
Kas samasooliste abielu peaks olema lubatud? Neutraalne või otsustamata samasooliste abielu osas. Seisukoht
Millist rolli peaksid religioonid poliitikas mängima? Aktsepteerib religioossete väärtuste piiratud mõju. Seisukoht
Kas poliitika peaks olema suunatud linnale või maale? Prioriseerib maapiirkondi ja nende toetamist. Seisukoht

Keskkond ja globaliseerumine

Mis on olulisem: keskkonnakaitse või majandus? Püüab tasakaalustada ökoloogilisi ja majanduslikke huve. Seisukoht
Mis on olulisem: kliimakaitse või majandus? Peab kliimakaitset majanduskasvust veidi olulisemaks. Seisukoht

Migratsioon ja integratsioon

Kuidas peaks sisserändepoliitika olema reguleeritud? Esindab tasakaalustatud seisukohta avatuse ja kontrolli vahel. Seisukoht
Kuidas peaks immigrantide integratsioon olema kujundatud? Näeb integratsiooni kahesuunalise protsessina. Seisukoht
Kas etnilised vähemused peaksid saama rohkem õigusi? Peab võrdseid õigusi piisavaks. Seisukoht
Millist rolli peaksid rahvusriigid mängima? Näeb riiklikku ja rahvusvahelist vastutust tasakaalus. Seisukoht

Demokraatia ja institutsioonid

Kuidas peaks võim olema jaotatud? Toetab kontrolli ja tasakaalu ning jagatud otsustusõigust. Seisukoht
Kui sõltumatu peaks kohtusüsteem olema? Soovib täiesti sõltumatut kohtusüsteemi ilma poliitilise mõjuta. Seisukoht
Kuidas peaks riik olema organiseeritud: tsentraalselt või föderaalselt? Esindab tasakaalustatud võimude jaotust keskuse ja regioonide vahel. Seisukoht
LE: seisukohad Kas sissetulekud ja varad tuleks ümber jaotada? Esindab neutraalset seisukohta ümberjaotamise suhtes. Kuidas peaks riik vaba eelarvega ümber käima? Otsib tasakaalu investeeringute ja eelarvedistsipliini vahel. Kas kohalikku majandust tuleks kaitsta? Esindab tasakaalustatud seisukohta kaubanduse ja kaitse vahel. Mis on olulisem: vabadus või julgeolek? Otsib tasakaalu vabaduse ja julgeoleku vahel. Kas naiste võrdõiguslikkust tuleks edendada? Peab võrdõiguslikkust põhimõtteliselt saavutatuks. Kas LGBTQ+ võrdõiguslikkust tuleks edendada? Toetab võrdõiguslikkust suures osas. Kas samasooliste abielu peaks olema lubatud? Neutraalne või otsustamata samasooliste abielu osas. Millist rolli peaksid religioonid poliitikas mängima? Aktsepteerib religioossete väärtuste piiratud mõju. Kas poliitika peaks olema suunatud linnale või maale? Prioriseerib maapiirkondi ja nende toetamist. Mis on olulisem: keskkonnakaitse või majandus? Püüab tasakaalustada ökoloogilisi ja majanduslikke huve. Mis on olulisem: kliimakaitse või majandus? Peab kliimakaitset majanduskasvust veidi olulisemaks. Kuidas peaks sisserändepoliitika olema reguleeritud? Esindab tasakaalustatud seisukohta avatuse ja kontrolli vahel. Kuidas peaks immigrantide integratsioon olema kujundatud? Näeb integratsiooni kahesuunalise protsessina. Kas etnilised vähemused peaksid saama rohkem õigusi? Peab võrdseid õigusi piisavaks. Millist rolli peaksid rahvusriigid mängima? Näeb riiklikku ja rahvusvahelist vastutust tasakaalus. Kuidas peaks võim olema jaotatud? Toetab kontrolli ja tasakaalu ning jagatud otsustusõigust. Kui sõltumatu peaks kohtusüsteem olema? Soovib täiesti sõltumatut kohtusüsteemi ilma poliitilise mõjuta. Kuidas peaks riik olema organiseeritud: tsentraalselt või föderaalselt? Esindab tasakaalustatud võimude jaotust keskuse ja regioonide vahel.

LE Euroopa poliitmaastikul

Poliitiline suund
Konservatiivne
Sotsiaalne
Turg
Progressiivne
LE

PolitPro+ abil näed, millised Euroopa erakonnad on sellele erakonnale kõige lähemal.

fraktsioon Euroopa Parlamendis
RE

LE varasemad valimistulemused riigis Belgia

LE varasemad valimistulemused riigis Belgia 1968: 11,7 %, 1971: 10,4 %, 1974: 9,1 %, 1977: 9,8 %, 1978: 10,1 %, 1981: 7,1 %, 1985: 8,0 %, 1987: 8,0 %, 1991: 7,7 %, 1995: 7,7 %, 1999: 5,9 %, 2003: 5,5 %, 2007: 6,1 %, 2010: 5,5 %, 2014: 5,0 %, 2019: 3,7 %, 2024: 6,8 %

Kõik valimised alates 1945. aastast, kus LE osales. Real klõpsamine näitab valimisi detailsemalt.

LE valitsuses: kroonika alates 1945. aastast

1946 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 Täna
Valitsust juhtinud Valitsuses osalenud Ei ole valitsuses
Aeg valitsuses
42 aastat • 8 kuud • 2 nädalat • 6 päeva
Osa alates 1946
49 %
Juhitud kabinetid
0

-

Koalitsioonis osalemised
22

42 aastat • 8 kuud • 2 nädalat • 6 päeva

Bart De Wever De Wever 3. veebruar 2025 – Täna · 1 aasta 8 kuud
82 150 kohast
Di Rupo 6. detsember 2011 – 11. oktoober 2014 · 2 aastat 10 kuud
96 150 kohast
Leterme II 25. november 2009 – 6. detsember 2011 · 2 aastat 11 päeva
71 150 kohast
Rompuy 30. detsember 2008 – 25. november 2009 · 10 kuud 26 päeva
71 150 kohast
Leterme I 20. märts 2008 – 30. detsember 2008 · 9 kuud 10 päeva
101 150 kohast
Dehaene II 23. juuni 1995 – 12. juuli 1999 · 4 aastat 19 päeva
82 150 kohast
Dehaene I 7. märts 1992 – 23. juuni 1995 · 3 aastat 3 kuud
120 212 kohast
Martens VIII 9. mai 1988 – 7. märts 1992 · 3 aastat 9 kuud
150 212 kohast
Martens VI 28. november 1985 – 9. mai 1988 · 2 aastat 5 kuud
115 212 kohast
Martens V 17. detsember 1981 – 28. november 1985 · 3 aastat 11 kuud
113 212 kohast
Eyskens M 6. aprill 1981 – 17. detsember 1981 · 8 kuud 11 päeva
140 212 kohast
Martens IV 22. oktoober 1980 – 6. aprill 1981 · 5 kuud 15 päeva
140 212 kohast
Martens III 18. mai 1980 – 22. oktoober 1980 · 5 kuud 4 päeva
176 212 kohast
Martens II 23. jaanuar 1980 – 18. mai 1980 · 3 kuud 25 päeva
140 212 kohast
Martens I 3. aprill 1979 – 23. jaanuar 1980 · 9 kuud 20 päeva
151 212 kohast
Tindemans IV 3. juuni 1977 – 3. aprill 1979 · 1 aasta 10 kuud
172 212 kohast
Tindemans III 6. märts 1977 – 3. juuni 1977 · 2 kuud 28 päeva
102 212 kohast
Tindemans II 11. juuni 1974 – 6. märts 1977 · 2 aastat 8 kuud
115 212 kohast
Tindemans I 25. aprill 1974 – 11. juuni 1974 · 1 kuu 17 päeva
102 212 kohast
Leburton 26. jaanuar 1973 – 25. aprill 1974 · 1 aasta 2 kuud
159 212 kohast
Eyskens G V 21. jaanuar 1972 – 26. jaanuar 1973 · 1 aasta 5 päeva
128 212 kohast
Eyskens G IV 17. juuni 1968 – 21. jaanuar 1972 · 3 aastat 7 kuud
128 212 kohast

Rohkem PolitProst

Andmed ja tagasiside

Poliitilised andmed muutuvad iga päev. Kas märkad aegunud infot, numbrit või kuupäeva? Kirjuta meile – eelistatavalt koos allikaviitega, et saaksime muudatust kiiresti kontrollida.

Toeta PolitPro-d

Sinu toetus kaitseb PolitPro-d lobigruppide ja erakondade mõju eest.

Andmebaas ja läbipaistvus

PolitPro

PolitPro koondab teaduslikud andmed ja praegused küsitlustulemused, et muuta poliitika kõigile käegakatsutavaks. Kasutame andmekogumeid juhtivatest uurimisprojektidest ja täiendame neid oma uuringute, analüüside ja algoritmidega. Nii muudame keerulised poliitilised seosed kõigile arusaadavaks ja kättesaadavaks. Toetatud tehisintellekti poolt.

Seda peaksid ka teadma