PolitPro

Belgia PS: värsked küsitlused, valimistulemused ja seisukohad

Valimistrend
9,3 %
+1,3 alates viimastest valimistest
Viimased valimised
8,0 %
Valimised 2024 · 16 kohta
3 kuu trend
±0,0
Kolm kuud tagasi: 9,3 %

Parti Socialiste profiil

Sotsialistlik Partei S&D
Belgia lipp Belgia Sotsiaaldemokraadid EL-i sõbralik alates 1978

Parti Socialiste (PS) on prantsuskeelne sotsiaaldemokraatlik partei Belgias. Olles domineeriv jõud lõunapoolses Valloonia piirkonnas ja Brüsselis, esindab see klassikalist vasakpoolset kurssi, mis seab keskmesse tugeva sotsiaalriigi ja rikkuse ümberjaotamise.

Väärtused ja maailmavaade

PS-i maailmavaade juurdub demokraatlikus sotsialismis ja solidaarsuse põhimõttes. Nad näevad riiki asendamatu kaitsekilbina vabaturu karmuse vastu ja sotsiaalse õigluse tagajana. Nende inimkäsitlus on kollektiivne: individuaalne vabadus saab nende arvates areneda vaid majandusliku kindlustatuse ja võrdsete võimaluste kaudu. Belgia riigistruktuuris tegutsevad nad föderalismi eestkõnelejana, et säilitada Valloonia sotsiaalsüsteemide ja identiteedi iseseisvust.

Poliitilised prioriteedid

PS keskendub heaoluriigi laiendamisele, kõrgematele miinimumpalkadele ja pensionisüsteemide kindlustamisele. Nende poliitika on suunatud eelkõige töötajatele, sotsiaaltoetuste saajatele ja avalikule sektorile. Majanduspoliitikas panustavad nad riiklikele sekkumistele ja investeeringutele avalikku infrastruktuuri. Sageli tekib pinge Valloonia tööstustraditsiooni ja vajaliku rohepöörde vahel, mida nad soovivad kujundada sotsiaalselt vastuvõetavaks.

Roll poliitilises süsteemis

Belgia parteisüsteemis toimib PS vasakpoolsete võimsa ankrina. Tegemist on klassikalise süsteemiparteiga, millel on sügav side ametiühingute ja sotsiaalsete institutsioonidega. Strateegiliselt seisavad nad silmitsi väljakutsega kaitsta oma domineerivat positsiooni Valloonias radikaalsete vasakpoolsete jõudude esiletõusu vastu. Riiklikul tasandil peetakse neid sageli asendamatuks, kuid nõudlikuks koalitsioonipartneriks, kes kujundab Belgia kompromissipoliitikat kindlalt sotsiaalse ja föderalistliku agendaga.
Poliitiline suund
Konservatiivne
Sotsiaalne Turg
Progressiivne

Sinu seisukoht võrdluses

Võrdle nüüd

PS: teemafookused ja ideoloogiline paigutus

PS Teised erakonnad
Reklaam
PS: peamised teemad: Sotsiaalne (Põhiteema), Majandus (Põhiteema), Ühiskond (Kõrvalteema), Keskkond (Kõrvalteema), Migratsioon (Kõrvalteema)

PS: mille eest erakond seisab? Seisukohad võrdluses

Seisukoht 2024

Majandus ja riik

Kas sissetulekud ja varad tuleks ümber jaotada? Pooldab mõõdukat ümberjaotamist sotsiaalse õigluse nimel. Seisukoht
Kuidas peaks riik vaba eelarvega ümber käima? Keskendub pigem investeeringutele kui säästmisele. Seisukoht
Kas kohalikku majandust tuleks kaitsta? Esindab tasakaalustatud seisukohta kaubanduse ja kaitse vahel. Seisukoht

Ühiskond ja väärtused

Mis on olulisem: vabadus või julgeolek? Väärtustab vabadusi, kuid aktsepteerib teatud julgeolekumeetmeid. Seisukoht
Kas naiste võrdõiguslikkust tuleks edendada? Toetab meetmeid võrdõiguslikkuse edendamiseks. Seisukoht
Kas LGBTQ+ võrdõiguslikkust tuleks edendada? Pooldab tugevat õiguslikku ja ühiskondlikku võrdõiguslikkust. Seisukoht
Kas samasooliste abielu peaks olema lubatud? Toetab suures osas samasooliste partnerlusi. Seisukoht
Millist rolli peaksid religioonid poliitikas mängima? Aktsepteerib religioossete väärtuste piiratud mõju. Seisukoht
Kas poliitika peaks olema suunatud linnale või maale? Otsib tasakaalu linna- ja maahuvide vahel. Seisukoht

Keskkond ja globaliseerumine

Mis on olulisem: keskkonnakaitse või majandus? Peab keskkonnakaitset majanduskasvust veidi olulisemaks. Seisukoht
Mis on olulisem: kliimakaitse või majandus? Otsib tasakaalu kliima- ja majanduseesmärkide vahel. Seisukoht

Migratsioon ja integratsioon

Kuidas peaks sisserändepoliitika olema reguleeritud? Pooldab avatud sisserännet sihipärase juhtimisega. Seisukoht
Kuidas peaks immigrantide integratsioon olema kujundatud? Toetab integratsiooni, säilitades kultuurilise mitmekesisuse. Seisukoht
Kas etnilised vähemused peaksid saama rohkem õigusi? Toetab täiendavaid õigusi ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele. Seisukoht
Millist rolli peaksid rahvusriigid mängima? Pooldab rahvusvahelist koostööd, mis ületab riiklikud huvid. Seisukoht

Demokraatia ja institutsioonid

Kuidas peaks võim olema jaotatud? Esindab neutraalset hoiakut võimude jaotuse suhtes. Seisukoht
Kui sõltumatu peaks kohtusüsteem olema? Soovib täiesti sõltumatut kohtusüsteemi ilma poliitilise mõjuta. Seisukoht
Kuidas peaks riik olema organiseeritud: tsentraalselt või föderaalselt? Esindab tasakaalustatud võimude jaotust keskuse ja regioonide vahel. Seisukoht
PS: seisukohad Kas sissetulekud ja varad tuleks ümber jaotada? Pooldab mõõdukat ümberjaotamist sotsiaalse õigluse nimel. Kuidas peaks riik vaba eelarvega ümber käima? Keskendub pigem investeeringutele kui säästmisele. Kas kohalikku majandust tuleks kaitsta? Esindab tasakaalustatud seisukohta kaubanduse ja kaitse vahel. Mis on olulisem: vabadus või julgeolek? Väärtustab vabadusi, kuid aktsepteerib teatud julgeolekumeetmeid. Kas naiste võrdõiguslikkust tuleks edendada? Toetab meetmeid võrdõiguslikkuse edendamiseks. Kas LGBTQ+ võrdõiguslikkust tuleks edendada? Pooldab tugevat õiguslikku ja ühiskondlikku võrdõiguslikkust. Kas samasooliste abielu peaks olema lubatud? Toetab suures osas samasooliste partnerlusi. Millist rolli peaksid religioonid poliitikas mängima? Aktsepteerib religioossete väärtuste piiratud mõju. Kas poliitika peaks olema suunatud linnale või maale? Otsib tasakaalu linna- ja maahuvide vahel. Mis on olulisem: keskkonnakaitse või majandus? Peab keskkonnakaitset majanduskasvust veidi olulisemaks. Mis on olulisem: kliimakaitse või majandus? Otsib tasakaalu kliima- ja majanduseesmärkide vahel. Kuidas peaks sisserändepoliitika olema reguleeritud? Pooldab avatud sisserännet sihipärase juhtimisega. Kuidas peaks immigrantide integratsioon olema kujundatud? Toetab integratsiooni, säilitades kultuurilise mitmekesisuse. Kas etnilised vähemused peaksid saama rohkem õigusi? Toetab täiendavaid õigusi ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele. Millist rolli peaksid rahvusriigid mängima? Pooldab rahvusvahelist koostööd, mis ületab riiklikud huvid. Kuidas peaks võim olema jaotatud? Esindab neutraalset hoiakut võimude jaotuse suhtes. Kui sõltumatu peaks kohtusüsteem olema? Soovib täiesti sõltumatut kohtusüsteemi ilma poliitilise mõjuta. Kuidas peaks riik olema organiseeritud: tsentraalselt või föderaalselt? Esindab tasakaalustatud võimude jaotust keskuse ja regioonide vahel.

PS Euroopa poliitmaastikul

Poliitiline suund
Konservatiivne
Sotsiaalne
Turg
Progressiivne
PS

PolitPro+ abil näed, millised Euroopa erakonnad on sellele erakonnale kõige lähemal.

fraktsioon Euroopa Parlamendis
S&D

PS varasemad valimistulemused riigis Belgia

PS varasemad valimistulemused riigis Belgia 1978: 13,0 %, 1981: 12,7 %, 1985: 13,8 %, 1987: 15,7 %, 1991: 13,5 %, 1995: 11,9 %, 1999: 10,2 %, 2003: 13,0 %, 2007: 10,9 %, 2010: 13,7 %, 2014: 11,7 %, 2019: 9,5 %, 2024: 8,0 %

Kõik valimised alates 1945. aastast, kus PS osales. Real klõpsamine näitab valimisi detailsemalt.

PS valitsuses: kroonika alates 1945. aastast

1946 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 Täna
Valitsust juhtinud Valitsuses osalenud Ei ole valitsuses
Aeg valitsuses
36 aastat • 4 kuud • 2 nädalat • 4 päeva
Osa alates 1946
42 %
Juhitud kabinetid
1

3 aastat • 1 kuu • 4 päeva

Koalitsioonis osalemised
14

33 aastat • 3 kuud • 2 nädalat

De Croo 1. oktoober 2020 – 3. veebruar 2025 · 4 aastat 4 kuud
46 150 kohast
Di Rupo 6. detsember 2011 – 11. oktoober 2014 · 2 aastat 10 kuud
96 150 kohast
Leterme II 25. november 2009 – 6. detsember 2011 · 2 aastat 11 päeva
71 150 kohast
Rompuy 30. detsember 2008 – 25. november 2009 · 10 kuud 26 päeva
71 150 kohast
Leterme I 20. märts 2008 – 30. detsember 2008 · 9 kuud 10 päeva
101 150 kohast
Verhofstadt II 12. juuli 2003 – 20. märts 2008 · 4 aastat 8 kuud
97 150 kohast
Verhofstadt I 12. juuli 1999 – 12. juuli 2003 · 4 aastat
94 150 kohast
Dehaene II 23. juuni 1995 – 12. juuli 1999 · 4 aastat 19 päeva
82 150 kohast
Dehaene I 7. märts 1992 – 23. juuni 1995 · 3 aastat 3 kuud
120 212 kohast
Martens VIII 9. mai 1988 – 7. märts 1992 · 3 aastat 9 kuud
150 212 kohast
Eyskens M 6. aprill 1981 – 17. detsember 1981 · 8 kuud 11 päeva
140 212 kohast
Martens IV 22. oktoober 1980 – 6. aprill 1981 · 5 kuud 15 päeva
140 212 kohast
Martens III 18. mai 1980 – 22. oktoober 1980 · 5 kuud 4 päeva
176 212 kohast
Martens II 23. jaanuar 1980 – 18. mai 1980 · 3 kuud 25 päeva
140 212 kohast
Martens I 3. aprill 1979 – 23. jaanuar 1980 · 9 kuud 20 päeva
151 212 kohast

Rohkem PolitProst

Andmed ja tagasiside

Poliitilised andmed muutuvad iga päev. Kas märkad aegunud infot, numbrit või kuupäeva? Kirjuta meile – eelistatavalt koos allikaviitega, et saaksime muudatust kiiresti kontrollida.

Toeta PolitPro-d

Sinu toetus kaitseb PolitPro-d lobigruppide ja erakondade mõju eest.

Andmebaas ja läbipaistvus

PolitPro

PolitPro koondab teaduslikud andmed ja praegused küsitlustulemused, et muuta poliitika kõigile käegakatsutavaks. Kasutame andmekogumeid juhtivatest uurimisprojektidest ja täiendame neid oma uuringute, analüüside ja algoritmidega. Nii muudame keerulised poliitilised seosed kõigile arusaadavaks ja kättesaadavaks. Toetatud tehisintellekti poolt.

Seda peaksid ka teadma