Praegusel valitsusel puudub parlamendi enamus
Praeguse trendi kohaselt saaksid Eesti valitsuserakonnad 12,9% kohtadest.
Erakondade võrreldavuse tagamiseks näitame sümbolite abil erakonna poliitilist suunitlust. Kategooriad pakuvad kiiret ja üldist ülevaadet. Täpsemat teavet poliitiliste seisukohtade kohta leiate erakondade alalehtedelt.
Praeguse trendi kohaselt saaksid Eesti valitsuserakonnad 12,9% kohtadest.
+1,2 tõusu viimase 30 päeva jooksul
-1,0 kaotus viimase 30 päeva jooksul
Järgmised Eesti parlamendivalimised toimuvad eeldatavasti aastal 2027.
Ole alati kursis värskeimate valimisküsitluste ja trendidega otse oma Google'i otsingus.
Praeguse PolitPro Riigikogu valimiste trendi liider Eestis on Isamaa, kelle toetus on 26,5%. Järgnevad Keskerakond – 21,8%, SDE – 14,2%, EKRE – 13,8%, Reformierakond – 12,6%, Parempoolsed – 5,7%, E200 – 1,7% ja EER – 1%. Muud erakonnad koguvad 2,7% häältest.
Praegune koalitsioon asukohas Eesti saavutaks hetkel vaid 12,9% mandaatidest, kaotades sellega oma valitsemisenamuse. See viitab olulisele nihkele poliitilistes jõusuhetes: liit, kuhu kuuluvad Reformierakond ja E200, ei saaks praeguse seisuga valitsemist jätkata.
PolitPro reitingute trend on enam kui lihtsalt hetkepilt. Me koondame kõigi asjakohaste uuringufirmade andmed kaalutud keskmiseks näitajaks Eesti Riigikogu valimiste jaoks. Kuna klassikaline toetusküsitlus („Kelle poolt hääletaksite, kui valimised toimuksid eeloleval pühapäeval?“) kõigub metodoloogilistel põhjustel, pakub meie trend statistiliselt usaldusväärset andmebaasi. See silub lühiajalised anomaaliad ja muudab reaalse poliitilise dünaamika ajas nähtavaks.
Kombineerides mitmeid andmeallikaid, minimeerime juhuslike mõjude riski. Iga uuring on seotud statistilise veapiiriga (tavaliselt 1,5% kuni 3%). Meie küsitluste kontroll Eestis näitab täpselt, kas erakonna toetuse kasv on püsiv areng või jääb see vaid ühe uuringufirma statistilise ebatäpsuse piiridesse.
Arvutus järgib läbipaistvat matemaatilist mudelit: värskemad küsitlused saavad suurema kaalu kui vanemad andmed. Lisaks võtame arvesse uuringufirmade ajaloolist prognoositäpsust, et tasakaalustada metodoloogilisi kõrvalekaldeid. Tulemuseks on kehtiv trendijoon, mis peegeldab täpselt Eesti erakonnasüsteemi.
Eesti parlamendivalimistel on valimiskünnis 5%.
Valimisküsitlused ei ole ennustused, vaid statistiliste kõikumistega hetkeülesvõtted. Realistliku pildi saamiseks simuleerime iga päev 100 000 valimistulemust PolitPro valimistrendi alusel, kasutades „Monte Carlo meetodit“. Seejuures arvestame tüüpiliste valijate liikumiste ja poliitiliste trendidega. Meie algoritm testib erinevaid stsenaariume – alates väikestest nihketest valijate eelistustes kuni poliitiliste üllatusteni – et määrata kindlaks erakondade ja koalitsioonide tegelikud eduvõimalused.
Toetusreitingute põhjal pääseks Riigikogusse 6 erakonda: Isamaa:l on 29 saadikut, Keskerakond:l on 23 saadikut, SDE:l on 15 saadikut, EKRE:l on 15 saadikut, Reformierakond:l on 13 saadikut ja Parempoolsed:l on 6 saadikut.
[modules/faq.electoral-system.body]
[modules/faq.threshold.body]
[modules/faq.government-coalitions.body]
Eesti majandus taastub, SKP kasvas 2026. aasta esimeses kvartalis 2,4%. Kuid elamiskulud tõusevad märgatavalt: inflatsioon jõudis mais 4%-ni, peamiselt Lähis-Ida...
Eesti karmistab oma migratsiooni- ja piiripoliitikat. Riik tugevdab massiivselt oma idapiiri Venemaaga droonituvastussüsteemidega ja pikendatud öiste sulgemistega. See on vastus...
Eesti relvastub massiivselt, samal ajal kui Venemaa hübriidsõda muudab Baltikumi julgeolekut fundamentaalselt. Praegu tugevdab Tallinn oma idapiiri droonituvastussüsteemidega ja pikendab...
Eesti valitsus navigeerib tormilistes vetes: värsked küsitlused (seisuga 2. juuni 2026) annavad märku massilisest usalduskriisist. Ametisolev Reformierakonna ja Eesti 200...
Eesti kiirendab oma rohelist energiaüleminekut ja infrastruktuuriprojekte, samal ajal kui valitsus stabiliseerib energiahindu. Euroopa Investeerimispank toetas 1. juunil Eesti Energia...
Eesti maadleb sügavate demograafiliste muutustega, mis panevad proovile sotsiaalse rahu ja põlvkondade vahelise kooselu. Kahanev elanikkond ja vanemaealiste kasvav osakaal...
Eesti noorte töötuse määr jõudis 2026. aasta esimeses kvartalis 22,8 protsendiga 15 aasta madalaimale tasemele. See areng tabab noori, praktikante...
Alates 2026. aasta jaanuarist langetab Eesti drastiliselt vanemahüvitise maksimummäära: see langeb varasemalt kolmekordselt keskmiselt sissetulekult kahekordsele, piirates seda 3806,10 euroga...
Eesti valitsus võttis 2026. aasta mai lõpus vastu olulise pensionireformi, mis lühendab teise pensionisambasse tagasipöördumise ooteaega kümnelt viiele aastale ja...
Eesti töötav keskklass kogeb finantsilist ümberkorraldust: alates 2026. aasta jaanuarist kehtib ühtne, maksuvaba summa 700 eurot kuus, mis asendab senise...
Eesti valitsus on ootamatult tühistanud plaanitud tulumaksu ja ettevõtte tulumaksu tõusu 22-lt 24 protsendile 2026. aastaks. See pööre, mis alles...
Eesti vähemused seisavad silmitsi ambivalentse reaalsusega: 2026. aasta juunis avaldatud uuring näitab transsooliste inimeste ühiskondliku aktsepteerimise langust vaid 37%-le, vaatamata...
Eesti on 2026. aasta 22. mail jõustunud välismaalaste seaduse muudatustega oluliselt lihtsustanud kvalifitseeritud rahvusvaheliste spetsialistide töölevõtmist. Sektoripõhised erandid võimaldavad nüüd...
PolitPro instituutide skoori raames hindame küsitlusfirmade usaldusväärsust, tuginedes nende täpsusele valimiste ennustamisel ja valimistrendist kõrvalekalletele. Suured erakondade toetusnumbrite kõrvalekalded valimistrendist toovad kaasa punktide mahaarvamise, kuna need võivad viidata erakondade eelistamisele või ebasoodsamasse olukorda seadmisele. Skoori maksimumväärtus on 100.
Vabad valimised, sõltumatud institutsioonid ja ulatuslikud poliitilised õigused on tagatud.
PolitPro demokraatia indeks annab Eestile 83 punkti 100-st.
Viimase 10 aasta jooksul on demokraatia skoor veidi halvenenud.
PolitPro Demokraatia Skoor hindab demokraatia eri aspekte, tuginedes teaduslikele andmetele projektist Varieties of Democracy (V-Dem). Seda rahvusvahelist uurimisprojekti juhivad peamiselt Göteborgi Ülikool (Rootsi) ja Notre Dame'i Ülikool (USA). Üle 3500 eksperdi hindavad oma riikide demokraatlikku kvaliteeti standardiseeritud kriteeriumide alusel. PolitPro kombineerib ja täiendab neid andmeid, et esitada neid arusaadavalt ja võrreldavalt. Skoor ulatub 0 kuni 100 punktini.
Parlament valib valitsuse, presidendil on enamasti vaid esindusfunktsioonid.
Valimised otsustatakse vaid ühes voorus.
Niipea kui valimiskomisjon on tulemused kinnitanud, koguneb uus Riigikogu oma esimesele istungile. Oluline formaalne samm pärast valimisi on ametisoleva valitsuse tagasiastumine, mis sillutab teed uue valitsuse moodustamisele. Riigikogu volituste kestus on neli aastat. Juhul kui parlament ei suuda põhiseaduslike tähtaegade jooksul valitsust kinnitada või eelarvet vastu võtta, võib president välja kuulutada ennetähtaegsed valimised. See toimib riigi tegevusvõime tagamise mehhanismina.
Valimisõigus on kõigil Eesti kodanikel alates 18. eluaastast. Eesti valijaskonda peetakse tehnoloogiliselt eriti asjatundlikuks; võimalus hääletada digitaalse ID-ga kõikjalt maailmast on valimiskäitumist püsivalt muutnud. Valimisaktiivsus on stabiilne ja jääb enamasti 60% ja 70% vahele. Huvitav tunnusjoon on kõrge usaldus digitaalsete protsesside vastu, kusjuures kodanikud saavad e-hääletuse perioodil oma häält suvaliselt tihti muuta – loeb ainult viimane antud hääl, mis suurendab kaitset mõjutamise eest.
Euroopa riikide liit ühiste seaduste, siseturu ja demokraatiastandarditega.
Euroopa ja Põhja-Ameerika vaheline sõjaline kaitseallianss.
Organisatsioon rahu, julgeoleku ja inimõiguste tagamiseks Euroopas.
Rikkamate riikide ühendus majandus- ja arengukoostööks.
Järgmised Eesti parlamendivalimised toimuvad eeldatavasti aastal 2027. Seni on praegused valimisküsitlused olulisimaks baromeetriks poliitilise meeleolu kohta Eesti's.
Göteborgi Ülikooli uurimisandmed demokraatia teemal. Sõltumatud poliitikaeksperdid üle maailma hindavad poliitilisi süsteeme teaduslike kriteeriumide alusel.V-Dem – Demokraatia Variatsioonid
Coppedge, Michael, John Gerring, Carl Henrik Knutsen, Staffan I. Lindberg, Jan Teorell, David Altman, Fabio Angiolillo, Michael Bernhard, Agnes Cornell, M. Steven Fish, Linnea Fox, Lisa Gastaldi, Haakon Gjerløw, Adam Glynn, Ana Good God, Allen Hicken, Katrin Kinzelbach, Kyle L. Marquardt, Kelly McMann, Valeriya Mechkova, Anja Neundorf, Pamela Paxton, Daniel Pemstein, Josefine Pernes, Johannes von Römer, Brigitte Seim, Rachel Sigman, Svend-Erik Skaaning, Jeffrey Staton, Aksel Sundström, Marcus Tannenberg, Eitan Tzelgov, Yi-ting Wang, Tore Wig ja Daniel Ziblatt. 2026. "V-Dem Codebook v16" Varieties of Democracy (V-Dem) Project.
Göteborgi Ülikooli uurimisprojekt. Rahvusvahelised politoloogid hindavad erakondade poliitilisi põhihoiakuid kogu maailmas ühtsete kriteeriumide alusel.V-Party – Maailma Erakondade Andmekogum
Staffan I. Lindberg, Nils Düpont, Masaaki Higashijima, Yaman Berker Kavasoglu, Kyle L. Marquardt, Michael Bernhard, Holger Döring, Allen Hicken, Melis Laebens, Juraj Medzihorsky, Anja Neundorf, Ora John Reuter, Saskia Ruth–Lovell, Keith R. Weghorst, Nina Wiesehomeier, Joseph Wright, Nazifa Alizada, Paul Bederke, Lisa Gastaldi, Sandra Grahn, Garry Hindle, Nina Ilchenko, Johannes von Römer, Steven Wilson, Daniel Pemstein, Brigitte Seim. 2022. Erakondade Identiteedi ja Organisatsiooni Variatsioonide (V–Party) Andmekogum V2. Demokraatia Variatsioonide (V–Dem) Projekt.
Bremeni Ülikooli pikaajalised uurimisandmed. Dokumenteerib erakondi ja valitsusi poliitiliste võrdluste jaoks.ParlGov – Parlamentaarse Demokraatia Andmed
Döring, Holger ja Philip Manow. 2024. Parlamendid ja valitsused andmebaas (ParlGov): Teave erakondade, valimiste ja valitsuskabinettide kohta väljakujunenud demokraatiates.
Euroopa tähtsaim ekspertküsitlus parteide seisukohtade kohta. Üle 400 politoloogi erinevatest riikidest dokumenteerivad parteide positsioone teaduslike kriteeriumide alusel.CHES – Chapel Hilli Ekspertküsitlus
Rovny, Jan, Ryan Bakker, Liesbet Hooghe, Seth Jolly, Gary Marks, Jonathan Polk, Marco Steenbergen, and Milada Vachudova. “25 Years of Political Party Positions in Europe: The Chapel Hill Expert Survey, 1999-2024,”