3 valimisvõrdlust
Eesti Norstat: valimisküsitlus Eesti parlamendivalimiste eel, 19. september 2026
Tulbad näitavad iga erakonna toetust protsentides, märgised muutust võrreldes viimaste valimistega. Norstat: üksikküsitlus Eesti parlamendivalimiste eel, küsitlusperiood lõppes 19. september 2026.
Muutused võrreldes viimaste valimistega 5. märts 2023
- Instituut
- Norstat
- Küsitlusperiood
- 14.09.2026 – 19.09.2026
- Vastanud
- 1 000
Valitsus ilma enamuseta
15 kohta · 14,9 %
Kes juhib Norstat'i küsitluse kohaselt?
Kes juhib Norstat'i küsitluse kohaselt?
Erakondade toetusreitingus Eestis, instituudi Norstat andmetel, juhib Isamaa 23,7%-ga. Järgnevad: Keskerakond 23%-ga, EKRE 15,4%-ga, SDE 14,7%-ga, Reformierakond 13,8%-ga, Parempoolsed 4,4%-ga, E200 0,9%-ga, EER 0,8%-ga, Koos 0,8%-ga, Rahvuslased 0,5%-ga ja Vasakpartei 0,2%-ga. Muud erakonnad saavutavad 1,8% häältest.
Mida sümbolid tähendavad?
Mida sümbolid tähendavad?
Erakondade võrreldavuse tagamiseks näitame sümbolitega erakonna poliitilist suunitlust. Kategooriad on mõeldud kiireks ülevaateks ja ligikaudseks liigitamiseks. Täpsemat infot poliitiliste seisukohtade kohta leiad erakondade alalehtedelt.
- Äärmusvasak
- Vasak
- Kesk-vasak
- Keskus
- Transversaalne
- Teadmata
- Kesk-parem
- Parem
- Äärmusparem
- Liberaalne
- Keskkond ja kliima
- Regionaalne
- Loomakaitse
- Satiir
- Religioosne
- Vähemus
Kohtade jaotus selle küsitluse põhjal
Viimati 1. november 2026
Kõrvalekalded Valimistrendist
Mis on PolitPro instituutide skoor?
Mis on PolitPro instituutide skoor?
PolitPro instituutide skoori puhul hindame küsitlusinstituutide usaldusväärsust nende täpsuse alusel valimistel ja kõrvalekalde alusel Valimistrendist. Tugevad erakondade väärtuste kõrvalekalded Valimistrendist toovad kaasa punktide mahaarvamise, kuna need võivad viidata erakondade eelistamisele või ebasoodsamasse olukorda seadmisele. Skoori maksimumväärtus on 100.
Parteiid
Vali parteid koalitsioonide testimiseks.
Stsenaariumid: Mis oleks, kui...?
Vali kõik valimiskünnise lähedal olevad parteid, mis peaksid parlamenti pääsema. Valimiskünnis on 5%.
PolitPro analüüs
Absoluutse enamuse tõenäosus
-
I
<1%
-
KE
0%
-
EKRE
0%
Valimisvõidu tõenäosus
-
I
59%
-
KE
40%
-
EKRE
<1%
-
SDE
<1%
-
RE
<1%
-
PP
<1%
-
E200
<1%
Parlamenti pääsemise tõenäosus
-
PP
28%
-
E200
<1%
-
EER
<1%
-
KOOS
<1%
-
ERK
<1%
Kuidas PolitPro analüüs töötab?
Kuidas PolitPro analüüs töötab?
Valimisküsitlused ei ole ennustused, vaid statistiliste kõikumistega hetkeülesvõtted. Realistliku pildi saamiseks simuleerime iga päev 100 000 valimistulemust PolitPro Valimistrendi alusel „Monte Carlo meetodil“. Seejuures arvestame tüüpiliste valijate liikumiste ja poliitiliste trendidega. Meie algoritm testib erinevaid stsenaariume – alates väikestest nihketest leeris kuni poliitiliste üllatusteni – et määrata kindlaks erakondade ja koalitsioonide tegelikud eduvõimalused.
Norstat: eeldatav parlamendi koosseis
Norstat: eeldatav parlamendi koosseis
Selle küsitluse põhjal ületaks valimiskünnise ja pääseks Riigikogusse eeldatavasti 5 erakonda: Isamaa 27 saadikuga, Keskerakond 26 saadikuga, EKRE 17 saadikuga, SDE 16 saadikuga ja Reformierakond 15 saadikuga.
Valimissüsteem Eestis
Valimissüsteem Eestis
Eesti parlament (Riigikogu) koosneb 101 saadikust, kes valitakse iga nelja aasta tagant proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Riik on jagatud 12 mitmemandaadiliseks valimisringkonnaks. Eesti on maailmas teerajaja nn e-hääletuse osas: kodanikud saavad oma hääle turvaliselt interneti kaudu anda, mida kasutab juba üle poole valijaskonnast. Kohtade jaotus toimub kolmes etapis – lihtkvootide kaudu valimisringkondades, nimekirjamandaatide kaudu ringkondade tasandil ja lõpuks tasandusmandaatide kaudu riiklikul tasandil, et tagada kõrge proportsionaalsus.
Valimiskünnis ja läved
Valimiskünnis ja läved
Riigikogusse pääsemiseks kehtib Eestis üleriigiline 5% valimiskünnis. Erakonnad peavad saavutama selle osa kehtivatest häältest, et neid arvestataks nimekirja- ja tasandusmandaatide jaotamisel. Üksikkandidaadid saavad aga parlamenti pääseda ka ilma 5% künnist ületamata, kui nad saavutavad oma valimisringkonnas lihtkvoodi (nn isikumandaadi). See regulatsioon tagab tasakaalu parteisüsteemi stabiilsuse ja tugevate kohalike isiksuste tähtsuse vahel.
Valitsuse moodustamine ja koalitsioonitraditsioonid
Valitsuse moodustamine ja koalitsioonitraditsioonid
Kuna valimissüsteem viib enamasti mitmeparteilise parlamendini, on koalitsioonivalitsused Eestis reegel. Pärast valimisi nimetab president peaministrikandidaadi – tavaliselt tugevaima partei esimehe –, kes seejärel püüab moodustada koalitsiooni. Uus valitsus vajab ametisse asumiseks Riigikogu formaalset heakskiitu. Eesti poliitikat iseloomustavad sageli pragmaatilised liidud, mis keskenduvad tihti sellistele teemadele nagu digitaliseerimine, majanduslik stabiilsus ja riigi julgeolek.
Rohkem PolitProst
Andmed ja tagasiside
Poliitilised andmed muutuvad iga päev. Kas märkad aegunud infot, numbrit või kuupäeva? Kirjuta meile – eelistatavalt koos allikaviitega, et saaksime muudatust kiiresti kontrollida.
Toeta PolitPro-d
Sinu toetus kaitseb PolitPro-d lobigruppide ja erakondade mõju eest.
Andmebaas ja läbipaistvus
PolitPro
PolitPro koondab teaduslikud andmed ja praegused küsitlustulemused, et muuta poliitika kõigile käegakatsutavaks. Kasutame andmekogumeid juhtivatest uurimisprojektidest ja täiendame neid oma uuringute, analüüside ja algoritmidega. Nii muudame keerulised poliitilised seosed kõigile arusaadavaks ja kättesaadavaks. Toetatud tehisintellekti poolt.