Horvaatia Valimisküsitlused, erakondade toetusreiting ja värsked toetusnumbrid

Horvaatia tunneb majanduse aeglustumist, kasvuväljavaadetega umbes 2,6 protsenti 2026. aastaks. Samal ajal koormavad kõrged elamiskulud, mida veavad jätkuvalt kõrged energia- ja teenuste hinnad, majapidamisi massiliselt. Inflatsioon langes mais veidi 5,2 protsendini, kuid püsib kõrgel tasemel. Valitsus reageerib inflatsioonivastase paketiga, mis hõlmab palgatõusu peatamist avalikus teenistuses ja ülemäärase kasumi maksu suurematele ettevõtetele. Kuid välised tegurid, nagu Lähis-Ida konflikt, suurendavad survet energiahindadele ja raskendavad hinnatõusu ohjeldamist, mis vähendab veelgi kodanike ostujõudu.

Horvaatia navigeerib keerulistes migratsioonidünaamikas, mida iseloomustab karmistatud piirikaitse ja sisepoliitilised debatid. Praegu pikendab Sloveenia oma piirikontrolle Horvaatiaga 2026. aasta lõpuni, et tulla toime julgeolekuriskidega nagu terrorism ja inimkaubandus, mis näitab Schengeni ala jätkuvaid pingeid. Paralleelselt võttis Horvaatia parlament vastu välismaalaste seaduse muudatused, mis kehtestavad rangemad reeglid töörändajatele, sealhulgas kohustusliku keeletesti elamislubade pikendamiseks. Veel üks debatt kaitse seaduse üle püüab leida tasakaalu piirikaitse ja inimõiguste vahel. Need meetmed, mida oluliselt mõjutab EL-i migratsiooni- ja varjupaigapakt, peaksid kindlustama Horvaatia rolli EL-i välispiirina. Traagilised surnud migrantide leiud Sloveenia piiri lähedal rõhutavad ebaseaduslike marsruutide surmavaid riske.

Horvaatia kindlustab oma julgeolekupoliitilist rolli üha pingelisemas Euroopas. Ajateenistuse taastamine alates 2025. aasta oktoobrist tähistab otsustavat poliitilist pöördepunkti. See meede on otsene vastus muutunud geopoliitilisele maastikule, mida ajendavad Ukraina sõda ja relvastuse areng naaberriigis Serbias, mis olevat hankinud Hiina ülehelikiirusega raketisüsteemi. Sellega rõhutab Horvaatia oma pühendumust saavutada NATO kaheprotsendiline kaitsekulutuste eesmärk ja tugevdada oma kaitsevõimet. Paralleelselt ajab Zagreb enesekindlat välispoliitikat, nagu näitavad uue Iisraeli suursaadiku tagasilükkamine või diplomaatilised pinged Montenegroga, mis määratleb uuesti tema positsiooni piirkondlikes liitudes.

Horvaatia poliitiline maastik on jätkuvalt institutsionaalsete pingete all. Peaminister Andrej Plenkovići ja presidendi Zoran Milanovići korduvad võimuvõitlused halvendavad poliitilist koordinatsiooni, eriti välis- ja julgeolekupoliitikas. Need konfliktid õõnestavad usaldust riigiasutuste vastu, mida süvendavad korruptsiooniskandaalid ja kriitika kohtusüsteemi aadressil. 2026. aasta 27. mai värsked küsitlused näitavad, et valitsev koalitsioon kaotaks oma enamuse, mis rõhutab valitsuse stabiilsuse haprust ja esitab poliitilisele kultuurile täiendavaid väljakutseid.

Horvaatia edendab oma infrastruktuuri: riik andis välja oma ajaloo suurima raudteeprojekti. India ettevõte Afcons Infrastructure võitis hanke 677 miljoni euro väärtuses 83 kilomeetri pikkuse Dugo Selo – Novska raudteelõigu moderniseerimiseks ja laiendamiseks. See EL-i kaasrahastatud projekt, mille hanke tulemused avaldati 2026. aasta 11. mail, peaks suurendama ühenduvust ja rongide kiirust kuni 160 km/h. Paralleelselt võitleb valitsus kõrgete energiakuludega. 450 miljoni euro suurune meetmepakett pikendab kütuse, elektri ja gaasi hinnalage 2026. aasta septembrini, mis on tagasipööre varasematest subsiidiumide lõpetamise plaanidest, arvestades volatiilseid globaalseid turge. Pikaajaliselt panustab Horvaatia ka tuumaenergiale: seaduseelnõu näeb ette tuumaenergia osakaalu suurendamist 30 protsendini 2040. aastaks, et tagada varustuskindlus ja vähendada heitkoguseid.

Horvaatia võitleb sügava demograafilise ja sotsiaalse kriisiga. Noored põlvkonnad leiavad vaevalt taskukohast eluaset; 70 protsenti ei saa endale üüri ega ostu lubada. See sunnib paljusid sõltuma vanematest ja õhutab väljarännet, samal ajal kui ühiskonna vananemine edeneb. Samal ajal koormab noore tööjõu väljaränne pensionisüsteemi. Valitsus lubab pensionäridel küll poole pensioni eest täiskohaga töötada, kuid see meede tekitab proteste, kuna paljud on ellujäämiseks tööst sõltuvad. Põhjuseks on süstemaatilise eluasemepoliitika puudumine, ebapiisavad struktuurireformid pensionisüsteemis ja püsivalt kõrge inflatsioon, mis ohustavad põlvkondade vahelist sotsiaalset rahu.

Horvaatia noor elanikkond tunneb otsest rahalist leevendust: alates 2026. aastast tõusevad õppurite maksuvabad sissetulekupiirid märkimisväärselt. Need, kes kasutavad vanemate maksusoodustusi, saavad teenida kuni 4800 eurot maksuvabalt, teised õppurid isegi kuni 12 000 eurot – märgatav tõus varasemalt 3360 ja vastavalt 10 080 eurolt. Paralleelselt tõstab valitsus õppurite minimaalset tunnitasu alates 2026. aasta jaanuarist 6,56 euroni neto, mis on 50 senti rohkem kui varem. Need meetmed on otsene vastus tõusvatele elukallidusele, eriti üüride plahvatuslikule tõusule ülikoolilinnades, kus keskmine kuuüür Zagrebis ulatub juba 923 euroni. Valitsus püüab sellega leevendada noorte rahalist koormust ja soodustada nende aastaringset tööhõivet, ilma et nad peaksid oma tööd ennetähtaegselt lõpetama, et mitte ületada maksuvabasid piire.

Horvaatia pered ja üksikvanemad võitlevad murettekitava eluasemekriisiga: oma keskmise aastasissetulekuga saavad nad endale lubada vaid 1,8 kuni 3,9 ruutmeetrit elamispinda. Seda rõhuvat taskukohasuse puudumist, mida süvendab mai 5,2-protsendiline inflatsioonimäär ja 16,9-protsendiline energiakulude tõus, koormab lisaks valitsuse hiljutine inflatsioonivastane poliitika. Mais esitletud pakett näeb muu hulgas ette sotsiaaltoetuste tõusu peatamise, mis suurendab veelgi majapidamiste finantskoormust. Vaatamata riiklikule elamuehituskavale, mis peaks stabiliseerima pikaajalisi üürihindu ja paremini ära kasutama elamufondi, jääb taskukohase eluaseme puudus teravaks probleemiks, mis mõjutab otseselt paljude perede elukvaliteeti.

Vaatamata pensionide 2,68-protsendilisele kohandamisele alates 2026. aasta jaanuarist on peaaegu iga viies horvaat vaesusriskis. Kuigi valitsus kaotab ennetähtaegse pensionile jäämise karistused üle 70-aastastele ja tõstab invaliidsuspensione 10 protsenti, saavad enamik eakaid sellest vaid marginaalselt kasu. Need meetmed, mis on osa pensionireformist tööjõu kindlustamiseks, on vastuolus aeglase pensioniarenduse ja kõrge, 19,5-protsendilise vaesusriskiga. Kavandatav pensionimaksu kaotamine alates 2027. aastast aitab eelkõige paremini teenivaid inimesi, samas kui enamik pensionäre, kelle keskmine pension on 689 eurot, vaevalt ots otsaga kokku tuleb.

Horvaatia keskklass võitleb jätkuvalt visalt inflatsiooniga: 2026. aasta mais langes määr küll veidi 5,2 protsendini, kuid jääb peaaegu kaks korda kõrgemaks kui EL-i keskmine. Eriti energia- ja teenuste hinnad tõstavad elukallidust. Valitsus reageeris mai lõpus inflatsioonivastase paketiga. Selle eesmärk on vähendada riigieelarve puudujääki ja suruda inflatsioon aasta lõpuks kahe protsendini. See hõlmab eelarvedistsipliini, administratiivhindade moratooriumi ja lühiajaliste üürilepingute kõrgemat maksustamist. Viimane puudutab otseselt paljusid, kes teenivad lisatulu õitsevas turismisektoris. Kuigi palgad nominaalselt tõusevad, vähendab kõrge hinnatõus reaalset ostujõudu, mis koormab märgatavalt töötavate inimeste igapäevaelu.

Horvaatia valitsus šokeerib ettevõtjaid uue 50% maksuga „liigsetele kasumimarginaalidele“, mis hakkab kehtima alates 2026. aastast ettevõtetele, millel on keskmisest kõrgemad kasumimarginaalid. See dekreet, mis on osa laiaulatuslikust inflatsioonivastasest paketist, mis võeti vastu mai lõpus, on suunatud prognoositava 4,6% inflatsiooni ohjeldamisele ja majanduse „ülekuumenemise“ vältimisele. Paralleelselt karmistab uus turismiseadus alates juunist puhkemajade reegleid: eraisikutest majutajad vajavad nüüd kohustuslikku registreerimisnumbrit; platvormid ei tohi enam ilma selleta pakkumisi nimekirja lisada. Need meetmed sunnivad füüsilisest isikust ettevõtjaid ja omanikke suuremale vastavusele ja investeeringutele digitaliseerimisse, suurendades samal ajal märgatavalt tegevuskulusid ja regulatiivset survet.

Horvaatia kohtud on viimastel nädalatel korduvalt tugevdanud LGBTQ+-peredele kuuluvate õiguste kaitset: 2026. aasta mais otsustasid kohtunikud Ordo Iurise sihtasutuse diskrimineerimise vastu „Dugine obitelji“ (vikerkaarepered) suhtes ja keelasid diskrimineeriva sisu edasise avaldamise. Juba aprillis kinnitas halduskohus geipaaride lapsendamisõiguse, lõpetades sellega ministeeriumide blokaadid ja rakendades juba 2022. aastal legaliseeritud ühist lapsendamist. Need kohtuotsused sillutavad teed suuremale võrdõiguslikkusele, hoolimata abielu põhiseaduslikust määratlusest kui puhtalt mehe ja naise vahelisest liidust, mis kehtib alates 2013. aasta referendumist.

Horvaatia on oma välismaalaste seadust oluliselt muutnud ja karmistab drastiliselt tingimusi välismaiste töötajate tööandjatele. Ettevõtted peavad nüüd tõendama kaheteistkümne kuu finantstegevust ja täitma majutuse miinimumstandardeid. Samal ajal saavad immigrandid ja välismaalased pärast kuut kuud suuremat paindlikkust tööandja vahetamisel, kuid peavad läbima kohustusliku horvaadi keele testi. See põhjalik reform, mis võeti vastu aprilli lõpus, reageerib teravale tööjõupuudusele, soovile vältida kuritarvitusi ja kohandada riiklikku seadusandlust 2026. aasta juunis jõustuva EL-i migratsiooni- ja varjupaigapaktiga.