Islandi demokraatia seisund

Demokraatiaindeks: Islandi arengud

Liberaalne demokraatia

Vabad valimised, sõltumatud institutsioonid ja ulatuslikud poliitilised õigused on tagatud.

Demokraatia skoor

Island saavutab PolitPro demokraatia skoori järgi 75 punkti 100-st.

-4

Areng: Kerge langus

Viimase 10 aasta jooksul on demokraatia skoor veidi halvenenud.

Demokraatiaindeks: Islandi arengud

Islandit peetakse maailmas üheks stabiilseimaks ja arenenumaks demokraatiaks. Riik on rahvusvahelistes edetabelites regulaarselt esirinnas, mis on tingitud sügavalt juurdunud demokraatlikust kultuurist ja kodanike suurest usaldusest oma institutsioonide vastu. Vaatamata 2008. aasta finantskriisi põhjustatud vapustustele on süsteem osutunud vastupidavaks. Trend näitab läbipaistvuse pidevat tugevnemist, kusjuures Island on eeskujuks toimivale väikeriigi rahvavalitsusele.

Õigusriik ja üksikisiku vabadused

Demokraatia skoor: Õigusriiklus

Hindab, kui tugevalt on Islandil kaitstud võimude lahusus, sõltumatud kohtud ja põhiõigused.

-6

Areng: Tugev langus

Õigusriiklikke kontrolle ja vabadusi on märgatavalt piiratud.

Õigusriik ja üksikisiku vabadused

Islandi õigusriiki iseloomustab range võimude lahusus ja sõltumatu kohtusüsteem. Individuaalsed vabadused ja vähemuste kaitse on põhiseaduslikul tasandil tagatud ning neid järgitakse praktikas järjepidevalt. Korruptsioonioht on globaalses võrdluses minimaalne, kuigi tihedad ühiskondlikud seosed väikeses saareriigis on aeg-ajalt kriitilise pilgu all. Tugev meediasüsteem toimib tõhusa neljanda võimuna ja tagab täidesaatva võimu vastutuse avalikkuse ees.

Valimiste ausus ja esindatus

Demokraatia skoor: Valimissüsteem

Hindab, kas Islandi valimised on vabad, õiglased ja avatud ning kas valitsus on tõeliselt valitud.

-5

Areng: Kerge langus

Valimiste läbiviimisel on ilmnenud kasvavaid puudujääke.

Valimiste ausus ja esindatus

Islandi valimised on vabad, õiglased ja neid iseloomustab kõrge poliitiline pluralism. Valimissüsteem võimaldab ka väiksematel parteidel leida Althingis – ühes maailma vanimas parlamendis – kuulajaskonda. Võimuvahetus valimiskastide kaudu on elav reaalsus ja toimub rahumeelselt. Opositsiooniparteide juurdepääs meediale on piiramatu, mis tagab tõelise ideede konkurentsi. Kõrge valimisaktiivsus rõhutab valitud rahvaesindajate legitiimsust ja usaldust demokraatliku protsessi vastu.

Poliitilise debati kvaliteet

Demokraatia skoor: Otsustusprotsess

Hindab, kas Islandi poliitilised otsused tuginevad argumentidele ja avalikule arutelule.

Areng: Stabiilne

Poliitilise debati kultuur on jätkuvalt stabiilne.

Poliitilise debati kvaliteet

Islandi poliitilist diskursust iseloomustab tugev orienteeritus ühishuvidele ja asjakohane arutelukultuur. Elanikkonna piiratud suuruse tõttu toimuvad otsustusprotsessid sageli tihedas suhtluses ühiskonnaga. Kuigi polariseerumine ressursside kasutamise taolistes küsimustes on suurenenud, püsib põhikonsensus poliitiliste konfliktide lahendamisel argumentide ja avalike konsultatsioonide kaudu. Faktipõhine poliitikanõustamine mängib pikaajaliste strateegiate kujundamisel keskset rolli.

Võrdsus ja ühiskondlik osalus

Demokraatia skoor: Võrdsed võimalused

Hindab, kas kõik Islandi kodanikud on võrdselt kaasatud, sõltumata päritolust, sissetulekust või haridusest.

-6

Areng: Tugev langus

Poliitiline võrdsus ja sotsiaalne kaasatus on oluliselt taandunud.

Võrdsus ja ühiskondlik osalus

Island on ülemaailmne teerajaja võrdsete võimaluste, eriti soolise võrdõiguslikkuse vallas. Poliitiline süsteem on loodud selleks, et vähendada takistusi alaesindatud rühmadele. Sotsiaalne lõhe on võrreldes teiste tööstusriikidega väiksem, mis tähendab, et poliitiline mõju ei ole seotud ainult rikkuse või päritoluga. Tugev haridussüsteem ja ulatuslikud sotsiaalteenused tagavad, et suur osa elanikkonnast omab ressursse poliitilises elus tõhusalt osalemiseks.

Kodanike otsene mõju

Demokraatia skoor: Kaasamine

Näitab, kui tugevalt mõjutab Islandi elanikkond poliitikat erakondade, ühenduste või rühmade kaudu.

-7

Areng: Tugev langus

Otsese kaasamise võimalusi on märgatavalt kärbitud.

Kodanike otsene mõju

Kodanike osalus Islandil ulatub kaugemale pelgast hääletamisest. Riigil on elav kodanikuühiskond ja tugevad kohaliku omavalitsuse struktuurid. Eriti märkimisväärsed on otsedemokraatia lähenemised ja kodanike kaasamine põhiseadusprotsessidesse, nagu näitasid finantskriisi järgsed kodanikekogude eksperimendid. Need vahendid võimaldavad inimestel ka valimisperioodide vahelisel ajal seadusandlust otse mõjutada ja poliitilist tegevuskava aktiivselt kujundada.

Andmete ja info allikad

PolitPro

PolitPro koondab teaduslikke andmeid ja värskeid küsitlustulemusi, et muuta poliitika kõigile arusaadavaks. Kasutame andmekogumeid juhtivatest uurimisprojektidest ning täiendame neid oma uuringute, analüüside ja algoritmidega. Nii muudame keerulised poliitilised seosed kõigile mõistetavaks ja kättesaadavaks. Toetatud tehisintellektiga.

Aita meil jääda sõltumatuks

Sinu toetus aitab hoida PolitProd sõltumatuna lobigruppide ja erakondade mõjust.

Loe lähemalt

Anna tagasisidet

Anna meile teada, kuidas saaksime PolitProd sinu jaoks veelgi paremaks muuta!

Küsimustikule (1 minut)

Leidsid vea?

Poliitilised andmed muutuvad iga päev. Kui märkad viga, anna meile palun e-posti teel teada. Lühike viide allikale aitab meil seda kontrollida.

Teata veast

V-Dem – Demokraatia Variatsioonid

Göteborgi Ülikooli uurimisandmed demokraatia teemal. Sõltumatud poliitikaeksperdid üle maailma hindavad poliitilisi süsteeme teaduslike kriteeriumide alusel.

Rohkem

Coppedge, Michael, John Gerring, Carl Henrik Knutsen, Staffan I. Lindberg, Jan Teorell, David Altman, Fabio Angiolillo, Michael Bernhard, Agnes Cornell, M. Steven Fish, Linnea Fox, Lisa Gastaldi, Haakon Gjerløw, Adam Glynn, Ana Good God, Allen Hicken, Katrin Kinzelbach, Kyle L. Marquardt, Kelly McMann, Valeriya Mechkova, Anja Neundorf, Pamela Paxton, Daniel Pemstein, Josefine Pernes, Johannes von Römer, Brigitte Seim, Rachel Sigman, Svend-Erik Skaaning, Jeffrey Staton, Aksel Sundström, Marcus Tannenberg, Eitan Tzelgov, Yi-ting Wang, Tore Wig ja Daniel Ziblatt. 2026. "V-Dem Codebook v16" Varieties of Democracy (V-Dem) Project.