Partito Democratico
Demokraatlik Partei
Sotsiaaldemokraatlik
Vasaktsenter
S&D
Fraktsioon Euroopa Parlamendis
22,0
Praegune valimistrend
+2,9 alates viimastest valimistest
+0,1
3 kuu trend
+0,1 viimase 3 kuu jooksul
Konservatiivne
Sotsiaalne
Turg
Progressiivne
EL-vastane
EL-meelne
Partito Democratico (PD) on Itaalia vasakliberaalne, Euroopa-meelne rahvapartei, mis koondab endasse tsentri-vasakpoolseid jõude. See ühendab sotsiaaldemokraatlikke, kristlik-sotsiaalseid ja ökoloogilisi suundi. PD peab end riiki toetavaks jõuks ja parempopulismi peamiseks vastukaaluks.
Väärtused ja maailmavaade
Väärtused ja maailmavaade
PD aluseks on süntees Itaalia vasakpoolsete ja tsentri pärandist. Nende maailmavaade on sügavalt juurdunud sotsiaalse õigluse, individuaalse vabaduse ja multilateralismi väärtustesse. Põhimõtteliselt juhib parteid veendumus, et riigil peab olema kujundav roll ebavõrdsuse vähendamisel, toetades samal ajal turumajanduslikku integratsiooni Euroopas. Nad näevad Itaaliat föderaalse Euroopa lahutamatu osana ja panustavad kaasaegsesse, ilmalikku õigusriiki, mis mõistab mitmekesisust tugevusena.
Poliitilised prioriteedid
Poliitilised prioriteedid
PD tegevuskava on suunatud eelkõige töötajatele, linnakeskuste haritlastele ja nooremale põlvkonnale. Põhinõudmiste hulka kuuluvad miinimumpalga kehtestamine, ulatuslikud investeeringud haridusse ja kliimakaitsesse ning kodanikuõiguste, näiteks abieluvõrdsuse, tugevdamine. Majanduspoliitiliselt püüab partei leida tasakaalu fiskaalse vastutuse ja riiklike tõugete vahel rohelise ülemineku toetamiseks. Partei tegutseb sageli nende eestkõnelejana, kes soovivad Euroopa integratsioonist kasu saada, kaotamata seejuures silmist sotsiaalset ühtekuuluvust.
Roll poliitilises süsteemis
Roll poliitilises süsteemis
Strateegiliselt täidab PD Itaalia parteisüsteemis "ankru" rolli. Partei tegutseb institutsioonilise garandina õigusriigi stabiilsuse ja Euroopa lepingute järgimise osas. Sageli volatiilses poliitilises keskkonnas positsioneerib ta end sillana erinevate progressiivsete jõudude vahel, mis aga regulaarselt viib sisepingeteni nende mõõduka tiiva ja partei vasakpoolsete vahel. Nende strateegia on suunatud laialdaste koalitsioonide moodustamisele, et tagada valitsemisvõime natsionalistlike ja süsteemikriitiliste liikumiste vastu.