Praegusel valitsusel puudub parlamendi enamus
Praeguse trendi kohaselt saaksid Läti valitsuserakonnad 26,0% toetust.
Erakondade võrreldavuse tagamiseks näitame sümbolite abil erakonna poliitilist suunitlust. Kategooriad pakuvad kiiret ja üldist ülevaadet. Täpsemat teavet poliitiliste seisukohtade kohta leiate erakondade alalehtedelt.
Praeguse trendi kohaselt saaksid Läti valitsuserakonnad 26,0% toetust.
+3,0 tõusu viimase 30 päeva jooksul
-2,3 kaotus viimase 30 päeva jooksul
Järgmised Läti parlamendivalimised toimuvad 48 päeva pärast.
Ole alati kursis värskeimate valimisküsitluste ja trendidega otse oma Google'i otsingus.
Praeguse PolitPro Läti Saeima valimiste trendi liider on Apvienotais saraksts (LZP/LRA/LP), kelle toetus on 18,7%. Järgnevad SV – 16,4%, LPV – 14,8%, Progresīvie – 13,8%, Nacionālā Apvienība – 8,9%, Jaunā Vienotība – 7,2%, ZZS – 4,8%, Mēs mainām noteikumus – 3,8%, Latvijas attīstībai – 2,8%, Stabilitātei! – 2,6%, LKS – 2,1%, SDPS – 2,1%, Apvienība Jaunlatvieši – 1,9%, Jaunā konservatīvā partija – 1% ja K – 0,5%. Muud erakonnad koguvad 0% häältest.
Praegune koalitsioon asukohas Läti saavutaks hetkel vaid 26,0% mandaatidest, kaotades sellega oma valitsemisenamuse. See viitab olulisele nihkele poliitilistes jõusuhetes: liit, kuhu kuuluvad Jaunā Vienotība, ZZS ja Progresīvie, ei saaks praeguse seisuga valitsemist jätkata.
PolitPro reitingute trend on enam kui pelgalt hetkepilt. Me koondame kõigi asjakohaste uuringufirmade andmed kaalutud keskmiseks näitajaks Läti Saeima valimiste jaoks. Kuna klassikaline toetusküsitlus („Kelle poolt hääletaksite, kui valimised toimuksid eeloleval pühapäeval?“) kõigub metodoloogilistel põhjustel, pakub meie trend statistiliselt usaldusväärset andmebaasi. See silub lühiajalised anomaaliad ja muudab reaalse poliitilise dünaamika ajas nähtavaks.
Kombineerides mitmeid andmeallikaid, minimeerime juhuslike mõjude riski. Iga uuring on seotud statistilise veapiiriga (tavaliselt 1,5% kuni 3%). Meie Läti küsitluste analüüs näitab täpselt, kas erakonna toetuse kasv on püsiv areng või jääb see vaid ühe uuringufirma statistilise ebatäpsuse piiridesse.
Arvutus järgib läbipaistvat matemaatilist mudelit: värskemad küsitlused saavad suurema kaalu kui vanemad andmed. Lisaks võtame arvesse uuringufirmade ajaloolist prognoositäpsust, et tasakaalustada metodoloogilisi kõrvalekaldeid. Tulemuseks on valiidne trendijoon, mis peegeldab täpselt Läti erakonnasüsteemi.
Lätis on parlamendivalimistel valimiskünnis 5%.
Valimisküsitlused ei ole ennustused, vaid statistiliste kõikumistega hetkeülesvõtted. Realistliku pildi saamiseks simuleerime iga päev 100 000 valimistulemust PolitPro valimistrendi alusel, kasutades „Monte Carlo meetodit“. Seejuures arvestame tüüpiliste valijate liikumiste ja poliitiliste trendidega. Meie algoritm testib erinevaid stsenaariume – alates väikestest nihketest valijate eelistustes kuni poliitiliste üllatusteni – et määrata kindlaks erakondade ja koalitsioonide tegelikud eduvõimalused.
Toetusreitingute põhjal pääseks Läti Saeimasse 6 erakonda: Apvienotais saraksts (LZP/LRA/LP):l on 24 saadikut, SV:l on 21 saadikut, LPV:l on 18 saadikut, Progresīvie:l on 17 saadikut, Nacionālā Apvienība:l on 11 saadikut ja Jaunā Vienotība:l on 9 saadikut.
[modules/faq.electoral-system.body]
[modules/faq.threshold.body]
[modules/faq.government-coalitions.body]
Läti majandus näitab praegu segast pilti: sisemajanduse koguprodukt kasvas 2026. aasta esimeses kvartalis aastases võrdluses 2,5 protsenti, kuid aeglustus võrreldes...
Läti tugevdab oma piire ja seisab vastu EL-i rändepaktile. Pidev ebaseaduslik ränne Valgevenest, mida Riia lavastab "hübriidsõjana", sunnib Balti riiki...
Läti läbib poliitilist ümberkorraldust, mida ajendavad teravad julgeolekumured. Korduvad droonide sissetungid, väidetavalt Ukraina päritolu ja Venemaa segajate poolt eksitatud, viisid...
Läti navigeerib läbi habras poliitilise maastiku pärast seda, kui uus nelja partei koalitsioon peaminister Andris Kulbergsi juhtimisel võttis valitsusasjad üle....
Läti viib oma energia üleminekut edasi täie hooga. Pärast edukat lahtiühendamist Venemaa elektrivõrgust ja sünkroniseerimist Mandri-Euroopa võrguga veebruaris 2025 keskendub...
Läti navigeerib läbi poliitilise ebakindluse faasi, mis koormab sotsiaalset rahu ja põlvkondadevahelisi suhteid. Alles hiljuti, 28. mail 2026, astus ametisse...
Läti kõrgharidusmaastik kogeb alates 2026. aastast fundamentaalset muutust: valitsus asendab senise "pea kohta rahastamise" tulemuspõhise mudeliga. Ülikoolid hakkavad tulevikus läbi...
Alates 1. juulist 2026 peavad lapsed, kelle eest vanemahüvitist taotletakse, olema alaliselt Lätis elavad ja omama aktiivset isikukoodi. See toetuse...
Lätis on puhkenud tuline debatt teise pensionisamba ümber: opositsioon nõuab, et kodanikele tuleks võimaldada ennetähtaegne ligipääs kogutud rahale, et ületada...
Läti töötav keskklass tunneb ambivalentset majandusolukorda: alates 1. juulist 2026 langetab valitsus ajutiselt käibemaksu põhitoiduainetelt nagu leib, piim, linnuliha ja...
Läti füüsilisest isikust ettevõtjad tunnevad reforme otseselt: aasta algusest tõusis igakuine minimaalne sotsiaalmakse 242,35 euroni, mis põhineb tõstetud miinimumpalgal 780...
Läti 2006. aasta põhiseaduse muudatus, mis defineerib abielu selgesõnaliselt mehe ja naise liiduna, heidab jätkuvalt varju LGBTQ+-inimeste õigustele. Vaatamata tsiviilpartnerluste...
Alates 29. aprillist 2026 raskendavad karmistatud Läti immigratsiooniseadused oluliselt välismaalaste ja immigrantide riiki jäämist. Uued reeglid nõuavad kõrgemaid miinimumsissetulekuid: nüüd...
PolitPro instituutide skoori raames hindame küsitlusfirmade usaldusväärsust, tuginedes nende täpsusele valimiste ennustamisel ja valimistrendist kõrvalekalletele. Suured erakondade toetusnumbrite kõrvalekalded valimistrendist toovad kaasa punktide mahaarvamise, kuna need võivad viidata erakondade eelistamisele või ebasoodsamasse olukorda seadmisele. Skoori maksimumväärtus on 100.
Vabad valimised, sõltumatud institutsioonid ja ulatuslikud poliitilised õigused on tagatud.
Läti kogub PolitPro demokraatia indeksis 76 punkti 100-st.
Viimase 10 aasta jooksul on demokraatia skoor veidi halvenenud.
PolitPro Demokraatia Skoor hindab demokraatia eri aspekte, tuginedes teaduslikele andmetele projektist Varieties of Democracy (V-Dem). Seda rahvusvahelist uurimisprojekti juhivad peamiselt Göteborgi Ülikool (Rootsi) ja Notre Dame'i Ülikool (USA). Üle 3500 eksperdi hindavad oma riikide demokraatlikku kvaliteeti standardiseeritud kriteeriumide alusel. PolitPro kombineerib ja täiendab neid andmeid, et esitada neid arusaadavalt ja võrreldavalt. Skoor ulatub 0 kuni 100 punktini.
Parlament valib valitsuse, presidendil on enamasti vaid esindusfunktsioonid.
Valimised otsustatakse vaid ühes voorus.
Pärast valimisi koguneb uus Saeima traditsiooniliselt oma esimesele istungile novembri esimesel teisipäeval. Sellel istungil annavad saadikud ametivande ning valivad presiidiumi ja parlamendi spiikri. Kõige olulisem protsess pärast valimisi on uue valitsuse moodustamine. Kui Saeima keeldub pakutud valitsusele usaldust avaldamast või on parlament pikema aja jooksul teovõimetu, on riigipeal teatud tingimustel õigus teha ettepanek parlamendi laialisaatmiseks, mille üle otsustab rahvas referendumil.
Hääleõiguslikud on kõik Läti kodanikud alates 18. eluaastast. Läti demograafia eripäraks on nn "mittekodanike" rühm, kes elavad küll alaliselt riigis, kuid kellel puudub hääleõigus Saeima valimistel. Valimisaktiivsus on viimastel aastatel olnud enamasti 55% ja 65% vahel. Läti valimisõiguse oluline aspekt on paindlikkus valimispäeval: kodanikud saavad hääletada mis tahes valimisjaoskonnas riigis või arvukates valimisjaoskondades välismaal, kuna hääletamine registreeritakse traditsiooniliselt passi templiga (või tänapäeval digitaalselt).
Euroopa riikide liit ühiste seaduste, siseturu ja demokraatiastandarditega.
Euroopa ja Põhja-Ameerika vaheline sõjaline kaitseallianss.
Organisatsioon rahu, julgeoleku ja inimõiguste tagamiseks Euroopas.
Rikkamate riikide ühendus majandus- ja arengukoostööks.
Järgmised Läti parlamendivalimised toimuvad 3. oktoober 2026. Seega on järgmise 48 päeva jooksul oodata regulaarselt uusi pühapäevaküsitlusi ja värskeid küsitlustulemusi.
Göteborgi Ülikooli uurimisandmed demokraatia teemal. Sõltumatud poliitikaeksperdid üle maailma hindavad poliitilisi süsteeme teaduslike kriteeriumide alusel.V-Dem – Demokraatia Variatsioonid
Coppedge, Michael, John Gerring, Carl Henrik Knutsen, Staffan I. Lindberg, Jan Teorell, David Altman, Fabio Angiolillo, Michael Bernhard, Agnes Cornell, M. Steven Fish, Linnea Fox, Lisa Gastaldi, Haakon Gjerløw, Adam Glynn, Ana Good God, Allen Hicken, Katrin Kinzelbach, Kyle L. Marquardt, Kelly McMann, Valeriya Mechkova, Anja Neundorf, Pamela Paxton, Daniel Pemstein, Josefine Pernes, Johannes von Römer, Brigitte Seim, Rachel Sigman, Svend-Erik Skaaning, Jeffrey Staton, Aksel Sundström, Marcus Tannenberg, Eitan Tzelgov, Yi-ting Wang, Tore Wig ja Daniel Ziblatt. 2026. "V-Dem Codebook v16" Varieties of Democracy (V-Dem) Project.
Göteborgi Ülikooli uurimisprojekt. Rahvusvahelised politoloogid hindavad erakondade poliitilisi põhihoiakuid kogu maailmas ühtsete kriteeriumide alusel.V-Party – Maailma Erakondade Andmekogum
Staffan I. Lindberg, Nils Düpont, Masaaki Higashijima, Yaman Berker Kavasoglu, Kyle L. Marquardt, Michael Bernhard, Holger Döring, Allen Hicken, Melis Laebens, Juraj Medzihorsky, Anja Neundorf, Ora John Reuter, Saskia Ruth–Lovell, Keith R. Weghorst, Nina Wiesehomeier, Joseph Wright, Nazifa Alizada, Paul Bederke, Lisa Gastaldi, Sandra Grahn, Garry Hindle, Nina Ilchenko, Johannes von Römer, Steven Wilson, Daniel Pemstein, Brigitte Seim. 2022. Erakondade Identiteedi ja Organisatsiooni Variatsioonide (V–Party) Andmekogum V2. Demokraatia Variatsioonide (V–Dem) Projekt.
Bremeni Ülikooli pikaajalised uurimisandmed. Dokumenteerib erakondi ja valitsusi poliitiliste võrdluste jaoks.ParlGov – Parlamentaarse Demokraatia Andmed
Döring, Holger ja Philip Manow. 2024. Parlamendid ja valitsused andmebaas (ParlGov): Teave erakondade, valimiste ja valitsuskabinettide kohta väljakujunenud demokraatiates.
Euroopa tähtsaim ekspertküsitlus parteide seisukohtade kohta. Üle 400 politoloogi erinevatest riikidest dokumenteerivad parteide positsioone teaduslike kriteeriumide alusel.CHES – Chapel Hilli Ekspertküsitlus
Rovny, Jan, Ryan Bakker, Liesbet Hooghe, Seth Jolly, Gary Marks, Jonathan Polk, Marco Steenbergen, and Milada Vachudova. “25 Years of Political Party Positions in Europe: The Chapel Hill Expert Survey, 1999-2024,”