Ülevaade erakonnast Arbeiderpartiet

Norra lipp

Arbeiderpartiet

Tööpartei

Poliitiline suund
Konservatiivne
Sotsiaalne
Turg
Progressiivne
Suhtumine Euroopa Liitu
EL-vastane
EL-meelne
Arbeiderpartiet (Ap) on Norra sotsiaaldemokraatlik partei. Vasaktsentristliku liikumise keskse jõuna on nad aastakümneid kujundanud Skandinaavia heaolumudelit ning seisavad tugeva sotsiaalriigi, sotsiaalse õigluse ja tiheda seotuse eest Euroopa struktuuridega.

Väärtused ja maailmavaade

Partei aluseks on klassikaline demokraatlik sotsialism, mis on arenenud kaasaegseks sotsiaaldemokraatiaks. Nende maailmavaade tugineb vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse sammastele. Ap ei pea riiki vastaseks, vaid vajalikuks instrumendiks turumehhanismide korrigeerimisel ja sotsiaalsete tõusuvõimaluste tagamisel kõigile kodanikele. Nad püüdlevad ühiskonna poole, kus puuduvad sügavad klassivahed ning kus kollektiivne vastutus ja individuaalne eneseteostus käivad käsikäes.

Poliitilised prioriteedid

Partei tegevuskava keskendub täistööhõive tagamisele ja avaliku sektori laiendamisele. Põhinõudmised hõlmavad õiglast maksusüsteemi, tasuta haridust ja esmaklassilist tervishoidu. Traditsiooniliselt on partei pöördunud töötajate ja ametiühingute poole, kuid tänapäeval sihib see üha enam linna keskklassi. Keskseks pingeväljaks jääb tasakaalu leidmine majanduslikult olulise naftatööstuse ja riigi ambitsioonikate kliimaeesmärkide vahel.

Roll poliitilises süsteemis

Strateegiliselt tegutseb Arbeiderpartiet riiki kandva jõuna ja Norra institutsioonide kujundajana. Nad hõivavad poliitilise vasaktsentristliku positsiooni ja on tavaliselt oma leeri koalitsioonide moodustamise keskpunktiks. Kuigi nad toetavad vankumatult õigusriiki ja parlamentaarset demokraatiat, pooldavad nad rahvusvaheliselt pragmaatilist koostööd, näiteks EMP lepingu kaudu, samas kui partei baas on EL-i küsimuses ajalooliselt sügavalt lõhestatud.

Peamised teemad ja ideoloogiline määratlus

Diagramm näitab, millised teemad on erakonna jaoks eriti olulised. Mida kaugemal punkt keskmest asub, seda suurem on selle teema tähtsus.

Seisukohad ja poliitilised põhiteesid

Seisukoht 2024
Seisukoht 2019

Majandus ja riik

Kas sissetulekuid ja varasid tuleks ümber jaotada?
Ümberjaotamise poolt
Ümberjaotamise vastu
Kuidas peaks riik vaba eelarvega ümber käima?
Investeerida
Vähendada võlga ja langetada makse
Kas kohalikku majandust tuleks kaitsta?
Vaba maailmakaubandus
Kohaliku majanduse kaitse

Ühiskond ja väärtused

Mis on olulisem: vabadus või turvalisus?
Maksimaalne vabadus
Turvalisus
Kas naiste võrdõiguslikkust peaks edendama?
Toetab edendamist
Vastu edendamisele
Kas LGBTQ+-inimeste võrdõiguslikkust tuleks edendada?
Pooldab toetamist
Vastustab toetamist
Kas samasooliste abielu peaks olema lubatud?
Poolt
Vastu
Millist rolli peaksid religioonid poliitikas mängima?
Kiriku ja riigi lahusus
Kiriku ja riigi tihe seos
Kas poliitika peaks olema suunatud linnale või maale?
Fookus linnadele
Fookus maapiirkondadele

Keskkond ja globaliseerumine

Mis on olulisem: keskkonnakaitse või majandus?
Keskkonnakaitse on majanduskasvust olulisem
Majanduskasv on keskkonnakaitsest olulisem
Mis on olulisem: kliimakaitse või majandus?
Kliimakaitse on olulisem kui majanduskasv
Majanduskasv on olulisem kui kliimakaitse

Migratsioon ja integratsioon

Kuidas peaks sisserändepoliitikat reguleerima?
Avatud
Range
Kuidas peaks sisserändajate integratsiooni kujundama?
Multikultuurne ühiskond
Homogeenne ühiskond
Kas etnilised vähemused peaksid saama rohkem õigusi?
Rohkem õigusi
Vähem õigusi
Millist rolli peaksid rahvusriigid mängima?
Avatud maailm ilma piirideta
Tugevad rahvusriigid

Demokraatia ja institutsioonid

Kuidas peaks võim jaotatud olema?
Jagatud võim
Tugev valitseja/juht
Kui sõltumatu peaks olema kohtuvõim?
Täielikult sõltumatu
Sõltuv valitsusest
Kuidas peaks riik olema organiseeritud: tsentraalselt või föderaalselt?
Föderalism
Tsentraliseerimine

Ajaloolised valimistulemused

Arbeiderpartiet: Valimistulemuste dünaamika asukohas Norra

Valitsuskoalitsioonides osalemise kroonika alates 1945. aastast

Võimu kestvus: ajaloolised rollid valitsuskoalitsioonides
Valitsust juhtinud
Valitsuses
1

Valitsuskabinette kokku

Kogukestus: 7 kuud • 2 nädalat • 3 päeva

1

Juhitud valitsuskabinetid

Kogukestus: 7 kuud • 2 nädalat • 3 päeva

0

Osalemised koalitsioonides

Kogukestus: -

1%

Valitsuses osalemise kogumäär

Partei oli valitsuses osaline 1% võimalikust valitsusajast.

Støre II
2025
Ap
Sp

Andmete ja info allikad

PolitPro

PolitPro koondab teaduslikke andmeid ja värskeid küsitlustulemusi, et muuta poliitika kõigile arusaadavaks. Kasutame andmekogumeid juhtivatest uurimisprojektidest ning täiendame neid oma uuringute, analüüside ja algoritmidega. Nii muudame keerulised poliitilised seosed kõigile mõistetavaks ja kättesaadavaks. Toetatud tehisintellektiga.

Aita meil jääda sõltumatuks

Sinu toetus aitab hoida PolitProd sõltumatuna lobigruppide ja erakondade mõjust.

Anna tagasisidet

Anna meile teada, kuidas saaksime PolitProd sinu jaoks veelgi paremaks muuta!

Leidsid vea?

Poliitilised andmed muutuvad iga päev. Kui märkad viga, anna meile palun e-posti teel teada. Lühike viide allikale aitab meil seda kontrollida.

ParlGov – Parlamentaarse Demokraatia Andmed

Bremeni Ülikooli pikaajalised uurimisandmed. Dokumenteerib erakondi ja valitsusi poliitiliste võrdluste jaoks.

Rohkem

Döring, Holger ja Philip Manow. 2024. Parlamendid ja valitsused andmebaas (ParlGov): Teave erakondade, valimiste ja valitsuskabinettide kohta väljakujunenud demokraatiates.

CHES – Chapel Hilli Ekspertküsitlus

Euroopa tähtsaim ekspertküsitlus parteide seisukohtade kohta. Üle 400 politoloogi erinevatest riikidest dokumenteerivad parteide positsioone teaduslike kriteeriumide alusel.

Rohkem

Rovny, Jan, Ryan Bakker, Liesbet Hooghe, Seth Jolly, Gary Marks, Jonathan Polk, Marco Steenbergen, and Milada Vachudova. “25 Years of Political Party Positions in Europe: The Chapel Hill Expert Survey, 1999-2024,”