Debout la France
Tõusev Prantsusmaa
Konservatiivne
Parem
ECR
Fraktsioon Euroopa Parlamendis
1,0
Praegune valimistrend
+1,0 alates viimastest valimistest
±0,0
3 kuu trend
±0,0 viimase 3 kuu jooksul
Konservatiivne
Sotsiaalne
Turg
Progressiivne
EL-vastane
EL-meelne
Debout la France (DLF) on Prantsusmaal tegutsev paremkonservatiivne, gaullistlik ja euroskeptiline partei. See pooldab ranget rahvuslikku suveräänsust, lükkab tagasi EL-i praeguse struktuuri ja paikneb poliitiliselt traditsioonilise parempoolse spektri ning parempopulismi vahel.
Väärtused ja maailmavaade
Väärtused ja maailmavaade
Partei aluseks on gaullism, mis seab keskmesse tugeva, iseseisva rahvuse ja tegutsemisvõimelise riigi. DLF ei pea Prantsusmaad supranatsionaalse struktuuri osaks, vaid suveräänseks üksuseks, mis peab oma saatust ise juhtima. Maailmavaadet iseloomustab patriotism ja veendumus, et rahvuslik identiteet ja sotsiaalne ühtekuuluvus on tagatud vaid vabariiklikele väärtustele tagasipöördumise ning selge piiritlemisega välismõjude suhtes – olgu selleks siis Brüssel või globaalsed turud.
Poliitilised prioriteedid
Poliitilised prioriteedid
Partei agenda keskendub "arukale protektsionismile" ja riigipiiride taastamisele. DLF nõuab NATO integreeritud juhtimisstruktuurist lahkumist ja EL-i lepingute radikaalset ümberläbirääkimist rahvusriikide Euroopa suunas. Sihtrühma kuuluvad eelkõige väärtuskonservatiivsed kodanikud, suveräänistid ja töötav keskklass, kes soovivad ühendada globaliseerumiskriitikat korrapoliitikaga. Lisaks on fookuses piirav rändepoliitika, Prantsuse ettevõtete toetamine ning sisejulgeoleku ja avalike teenuste tugevdamine.
Roll poliitilises süsteemis
Roll poliitilises süsteemis
Strateegiliselt positsioneerib DLF end paremtsentri "iseseisva hääle" rolli, kes soovib luua silda mõõdukate konservatiivide ja rahvuspopulistlike jõudude vahel. Partei tegutseb sageli Euroopa föderalismi korrigeerijana, säilitades samal ajal ametlikult distantsi ekstremistlikest riigipöördefantaasiatest, viidates selgesõnaliselt Viienda Vabariigi institutsioonidele. Sellest hoolimata tekitab nende range vastuseis supranatsionaalsele õigusemõistmisele pingeid Prantsuse riigi väljakujunenud Euroopa-meelse konsensusega.