Ülevaade erakonnast Parti communiste français

Prantsusmaa lipp

Parti communiste française

Prantsuse Kommunistlik Partei

Poliitiline suund
Konservatiivne
Sotsiaalne
Turg
Progressiivne
Suhtumine Euroopa Liitu
EL-vastane
EL-meelne
Parti communiste français (PCF) on traditsioonidega vasakpoolne partei Prantsusmaal, mis taotleb kapitalistliku süsteemi radikaalset ümberkujundamist. Kunagi Prantsuse vasakpoolsete domineeriv jõud, määratleb ta end täna sotsiaalse humanismi ja töölisklassi kaitsmise kaudu, olles samal ajal ametlikult marksism-leninismist eemaldunud.

Väärtused ja maailmavaade

PCF-i alus seisneb veendumuses, et sotsiaalne õiglus on saavutatav vaid kapitalismi ja kasumi maksimeerimise ületamise kaudu. Nende maailmavaadet kujundab kollektiivse emantsipatsiooni idee ja tugev riik kui ühise heaolu tagaja. Erinevalt paljudest teistest vasakpoolsetest suundadest säilitab PCF tugeva sideme tööstusliku tootmise ja täistööhõive ideaaliga. Nad ei näe inimest turukonkurendina, vaid solidaarse kogukonna osana, kelle põhivajadused peavad olema tagatud avalike teenuste kaudu.

Poliitilised prioriteedid

PCF-i agenda keskendub ulatuslikule rikkuse ümberjaotamisele, miinimumpalga tõstmisele ja heaoluriigi laiendamisele. Märkimisväärne eripära vasakpoolses spektris on nende selge pühendumus tuumaenergiale kui energiajulgeoleku ja kliimakaitse vahendile. Nad teevad poliitikat „töötavate inimeste“, tööstustööliste ja avaliku sektori heaks. Majanduspoliitikas nõuavad nad võtmetööstuste ja pankade riigistamist, et murda finantsturgude võimu ning prioriseerida investeeringuid haridusse ja tervishoidu.

Roll poliitilises süsteemis

Strateegiliselt tegutseb PCF pingeväljas oma ideoloogilise iseseisvuse säilitamise ja Prantsuse vasakpoolsete seas vajaliku liidupoliitika vahel. Nad austavad vabariigi institutsioone, kuid taotlevad nende demokratiseerimist, et minimeerida lobirühmade mõju. Vaatamata oma kunagise massibaasi kaotusele jääb PCF oma tugeva juurdumise kaudu omavalitsustes ja sidemete kaudu ametiühingutega mõjukaks tegijaks. Nad funktsioneerivad sageli sotsiaalse korrektiivina, mis toob radikaalseid nõudmisi parlamentaarsesse diskursusesse, lahkumata seejuures õigusriigi põhimõtetest.

Peamised teemad ja ideoloogiline määratlus

Diagramm näitab, millised teemad on erakonna jaoks eriti olulised. Mida kaugemal punkt keskmest asub, seda suurem on selle teema tähtsus.

Seisukohad ja poliitilised põhiteesid

Seisukoht 2024
Seisukoht 2019

Majandus ja riik

Kas sissetulekuid ja varasid tuleks ümber jaotada?
Ümberjaotamise poolt
Ümberjaotamise vastu
Kuidas peaks riik vaba eelarvega ümber käima?
Investeerida
Vähendada võlga ja langetada makse
Kas kohalikku majandust tuleks kaitsta?
Vaba maailmakaubandus
Kohaliku majanduse kaitse

Ühiskond ja väärtused

Mis on olulisem: vabadus või turvalisus?
Maksimaalne vabadus
Turvalisus
Kas naiste võrdõiguslikkust peaks edendama?
Toetab edendamist
Vastu edendamisele
Kas LGBTQ+-inimeste võrdõiguslikkust tuleks edendada?
Pooldab toetamist
Vastustab toetamist
Kas samasooliste abielu peaks olema lubatud?
Poolt
Vastu
Millist rolli peaksid religioonid poliitikas mängima?
Kiriku ja riigi lahusus
Kiriku ja riigi tihe seos
Kas poliitika peaks olema suunatud linnale või maale?
Fookus linnadele
Fookus maapiirkondadele

Keskkond ja globaliseerumine

Mis on olulisem: keskkonnakaitse või majandus?
Keskkonnakaitse on majanduskasvust olulisem
Majanduskasv on keskkonnakaitsest olulisem
Mis on olulisem: kliimakaitse või majandus?
Kliimakaitse on olulisem kui majanduskasv
Majanduskasv on olulisem kui kliimakaitse

Migratsioon ja integratsioon

Kuidas peaks sisserändepoliitikat reguleerima?
Avatud
Range
Kuidas peaks sisserändajate integratsiooni kujundama?
Multikultuurne ühiskond
Homogeenne ühiskond
Kas etnilised vähemused peaksid saama rohkem õigusi?
Rohkem õigusi
Vähem õigusi
Millist rolli peaksid rahvusriigid mängima?
Avatud maailm ilma piirideta
Tugevad rahvusriigid

Demokraatia ja institutsioonid

Kuidas peaks võim jaotatud olema?
Jagatud võim
Tugev valitseja/juht
Kui sõltumatu peaks olema kohtuvõim?
Täielikult sõltumatu
Sõltuv valitsusest
Kuidas peaks riik olema organiseeritud: tsentraalselt või föderaalselt?
Föderalism
Tsentraliseerimine

Ajaloolised valimistulemused

Parti communiste français: Valimistulemuste dünaamika asukohas Prantsusmaa

Valitsuskoalitsioonides osalemise kroonika alates 1945. aastast

Võimu kestvus: ajaloolised rollid valitsuskoalitsioonides
Valitsust juhtinud
Valitsuses
4

Valitsuskabinette kokku

Kogukestus: 9 aastat • 7 kuud • 6 päeva

0

Juhitud valitsuskabinetid

Kogukestus: -

4

Osalemised koalitsioonides

Kogukestus: 9 aastat • 7 kuud • 6 päeva

11%

Valitsuses osalemise kogumäär

Partei oli valitsuses osaline 11% võimalikust valitsusajast.

Jospin
1997
PS
PCF
PRG
EELV
MDC/PR
Mauroy III
1983
PS
PCF
Mauroy II
1981
PS
PCF
PRG
Ramadier I
1947
PCF
MRP
PS
PRL
RGR

Andmete ja info allikad

PolitPro

PolitPro koondab teaduslikke andmeid ja värskeid küsitlustulemusi, et muuta poliitika kõigile arusaadavaks. Kasutame andmekogumeid juhtivatest uurimisprojektidest ning täiendame neid oma uuringute, analüüside ja algoritmidega. Nii muudame keerulised poliitilised seosed kõigile mõistetavaks ja kättesaadavaks. Toetatud tehisintellektiga.

Aita meil jääda sõltumatuks

Sinu toetus aitab hoida PolitProd sõltumatuna lobigruppide ja erakondade mõjust.

Anna tagasisidet

Anna meile teada, kuidas saaksime PolitProd sinu jaoks veelgi paremaks muuta!

Leidsid vea?

Poliitilised andmed muutuvad iga päev. Kui märkad viga, anna meile palun e-posti teel teada. Lühike viide allikale aitab meil seda kontrollida.

ParlGov – Parlamentaarse Demokraatia Andmed

Bremeni Ülikooli pikaajalised uurimisandmed. Dokumenteerib erakondi ja valitsusi poliitiliste võrdluste jaoks.

Rohkem

Döring, Holger ja Philip Manow. 2024. Parlamendid ja valitsused andmebaas (ParlGov): Teave erakondade, valimiste ja valitsuskabinettide kohta väljakujunenud demokraatiates.

CHES – Chapel Hilli Ekspertküsitlus

Euroopa tähtsaim ekspertküsitlus parteide seisukohtade kohta. Üle 400 politoloogi erinevatest riikidest dokumenteerivad parteide positsioone teaduslike kriteeriumide alusel.

Rohkem

Rovny, Jan, Ryan Bakker, Liesbet Hooghe, Seth Jolly, Gary Marks, Jonathan Polk, Marco Steenbergen, and Milada Vachudova. “25 Years of Political Party Positions in Europe: The Chapel Hill Expert Survey, 1999-2024,”