Ülevaade erakonnast Moderaterna

Rootsi lipp

Moderata samlingspartiet

Mõõdukad

Poliitiline suund
Konservatiivne
Sotsiaalne
Turg
Progressiivne
Suhtumine Euroopa Liitu
EL-vastane
EL-meelne
Moderaatide Koalitsioonipartei (M) on Rootsi liberaalkonservatiivne erakond. Olles kodanliku leeri suurim jõud, ühendab see vaba turumajanduse ja individuaalse vabaduse eest seismise tugeva rõhuasetusega õigusele, korrale ja riiklikule julgeolekule.

Väärtused ja maailmavaade

Moderaatide maailmavaade põhineb emantsipatsiooni ideel: üksikisikul peab olema eelis riigi ees. Nende ideoloogia on klassikalise liberalismi ja traditsiooni sümbioos. Majanduslikult panustavad nad isevastutusele, madalatele maksudele ja konkurentsile, samas säilitavad nad konservatiivses mõttes riikliku autoriteedi ja ühiskondlikud institutsioonid. Riiki ei käsitleta mitte varustaja, vaid vabaduse ja julgeoleku tagajana, mis peaks kodanike eraellu võimalikult vähe sekkuma.

Poliitilised prioriteedid

Partei agenda on suunatud eelkõige edukatele panustajatele, ettevõtjatele ja kodanlikule keskklassile. Nende põhinõudmiste hulka kuuluvad tulumaksu langetamine, tööturu paindlikkuse suurendamine ja sotsiaalriik, mis on tõhus ning loob stiimuleid töötegemiseks. Ühiskonnapoliitikas pooldavad nad ranget õigus- ja korrapoliitikat kuritegevuse vastu võitlemiseks ning kontrollitud rändepoliitikat. Lisaks toetavad nad tuumaenergiat ja tihedat transatlantilist julgeolekukoostööd NATO raames.

Roll poliitilises süsteemis

Strateegiliselt toimivad Moderaadid kodanliku bloki loomuliku tõmbekeskuse ja juhtiva jõuna. Nende suhe õigusriigiga on sügavalt lugupidav institutsioonide suhtes, kuigi nad soovivad neid muuta tõhusamaks ja tulemustele orienteeritumaks. Pingekohad tekivad regulaarselt paremäärmuslastega piiritlemisel või koostöös: partei peab hoidma tasakaalu oma rolli vahel keskme riigikandva jõuna ja vajaduse vahel organiseerida sotsiaaldemokraatidest parempoolseid enamusi.

Peamised teemad ja ideoloogiline määratlus

Diagramm näitab, millised teemad on erakonna jaoks eriti olulised. Mida kaugemal punkt keskmest asub, seda suurem on selle teema tähtsus.

Seisukohad ja poliitilised põhiteesid

Seisukoht 2024
Seisukoht 2019

Majandus ja riik

Kas sissetulekuid ja varasid tuleks ümber jaotada?
Ümberjaotamise poolt
Ümberjaotamise vastu
Kuidas peaks riik vaba eelarvega ümber käima?
Investeerida
Vähendada võlga ja langetada makse
Kas kohalikku majandust tuleks kaitsta?
Vaba maailmakaubandus
Kohaliku majanduse kaitse

Ühiskond ja väärtused

Mis on olulisem: vabadus või turvalisus?
Maksimaalne vabadus
Turvalisus
Kas naiste võrdõiguslikkust peaks edendama?
Toetab edendamist
Vastu edendamisele
Kas LGBTQ+-inimeste võrdõiguslikkust tuleks edendada?
Pooldab toetamist
Vastustab toetamist
Kas samasooliste abielu peaks olema lubatud?
Poolt
Vastu
Millist rolli peaksid religioonid poliitikas mängima?
Kiriku ja riigi lahusus
Kiriku ja riigi tihe seos
Kas poliitika peaks olema suunatud linnale või maale?
Fookus linnadele
Fookus maapiirkondadele

Keskkond ja globaliseerumine

Mis on olulisem: keskkonnakaitse või majandus?
Keskkonnakaitse on majanduskasvust olulisem
Majanduskasv on keskkonnakaitsest olulisem
Mis on olulisem: kliimakaitse või majandus?
Kliimakaitse on olulisem kui majanduskasv
Majanduskasv on olulisem kui kliimakaitse

Migratsioon ja integratsioon

Kuidas peaks sisserändepoliitikat reguleerima?
Avatud
Range
Kuidas peaks sisserändajate integratsiooni kujundama?
Multikultuurne ühiskond
Homogeenne ühiskond
Kas etnilised vähemused peaksid saama rohkem õigusi?
Rohkem õigusi
Vähem õigusi
Millist rolli peaksid rahvusriigid mängima?
Avatud maailm ilma piirideta
Tugevad rahvusriigid

Demokraatia ja institutsioonid

Kuidas peaks võim jaotatud olema?
Jagatud võim
Tugev valitseja/juht
Kui sõltumatu peaks olema kohtuvõim?
Täielikult sõltumatu
Sõltuv valitsusest
Kuidas peaks riik olema organiseeritud: tsentraalselt või föderaalselt?
Föderalism
Tsentraliseerimine

Ajaloolised valimistulemused

Moderaterna: Valimistulemuste dünaamika asukohas Rootsi

Valitsuskoalitsioonides osalemise kroonika alates 1945. aastast

Võimu kestvus: ajaloolised rollid valitsuskoalitsioonides
Valitsust juhtinud
Valitsuses
1

Valitsuskabinette kokku

Kogukestus: 11 kuud • 2 nädalat • 1 päev

1

Juhitud valitsuskabinetid

Kogukestus: 11 kuud • 2 nädalat • 1 päev

0

Osalemised koalitsioonides

Kogukestus: -

1%

Valitsuses osalemise kogumäär

Partei oli valitsuses osaline 1% võimalikust valitsusajast.

Kristersson II
2025
SD
M
KD
L

Andmete ja info allikad

PolitPro

PolitPro koondab teaduslikke andmeid ja värskeid küsitlustulemusi, et muuta poliitika kõigile arusaadavaks. Kasutame andmekogumeid juhtivatest uurimisprojektidest ning täiendame neid oma uuringute, analüüside ja algoritmidega. Nii muudame keerulised poliitilised seosed kõigile mõistetavaks ja kättesaadavaks. Toetatud tehisintellektiga.

Aita meil jääda sõltumatuks

Sinu toetus aitab hoida PolitProd sõltumatuna lobigruppide ja erakondade mõjust.

Anna tagasisidet

Anna meile teada, kuidas saaksime PolitProd sinu jaoks veelgi paremaks muuta!

Leidsid vea?

Poliitilised andmed muutuvad iga päev. Kui märkad viga, anna meile palun e-posti teel teada. Lühike viide allikale aitab meil seda kontrollida.

ParlGov – Parlamentaarse Demokraatia Andmed

Bremeni Ülikooli pikaajalised uurimisandmed. Dokumenteerib erakondi ja valitsusi poliitiliste võrdluste jaoks.

Rohkem

Döring, Holger ja Philip Manow. 2024. Parlamendid ja valitsused andmebaas (ParlGov): Teave erakondade, valimiste ja valitsuskabinettide kohta väljakujunenud demokraatiates.

CHES – Chapel Hilli Ekspertküsitlus

Euroopa tähtsaim ekspertküsitlus parteide seisukohtade kohta. Üle 400 politoloogi erinevatest riikidest dokumenteerivad parteide positsioone teaduslike kriteeriumide alusel.

Rohkem

Rovny, Jan, Ryan Bakker, Liesbet Hooghe, Seth Jolly, Gary Marks, Jonathan Polk, Marco Steenbergen, and Milada Vachudova. “25 Years of Political Party Positions in Europe: The Chapel Hill Expert Survey, 1999-2024,”