PolitPro

Rootsi Socialdemokraterna: värsked küsitlused, valimistulemused ja seisukohad

Valimistrend
31,1 %
+0,8 alates viimastest valimistest
Viimased valimised
30,3 %
Valimised 2022 · 107 kohta
3 kuu trend
-1,4
Kolm kuud tagasi: 32,5 %
Reklaam Eelistad reklaamivaba? Hangi PolitPro+ kohe

Socialdemokraterna / Sveriges socialdemokratiska arbetareparti profiil

Sotsiaaldemokraadid S&D
Rootsi lipp Rootsi Sotsiaaldemokraadid EL-i sõbralik alates 1889

Socialdemokraterna (S) on klassikaline sotsiaaldemokraatlik rahvapartei ja ajalooliselt domineeriv jõud Rootsi poliitilises süsteemis. See defineerib end "Volkshem" (Rahvakodu) ideaali kaudu, mis ühendab tugeva heaoluriigi sotsiaalse õigluse ja võrdsusega.

Väärtused ja maailmavaade
Partei alus toetub demokraatlikule sotsialismile ja veendumusele, et riik peab aktiivselt sekkuma, et tagada vabadus läbi turvalisuse. Nende inimkäsitlus on kollektivistlik: tõeline individuaalne vabadus tekib alles solidaarse turvavõrgu kaudu. Sotsiaaldemokraadid (S) ei näe riiki vastasena, vaid kodanike instrumendina, et ületada sotsiaalseid kihte ja luua võrdsed võimalused ümberjaotamise ning tugevate avalike institutsioonide kaudu.

Poliitilised prioriteedid
Partei tegevuskava keskendub Põhjamaade heaolumudeli säilitamisele. See võitleb tugeva avaliku sektori, suurte investeeringute eest haridusse ja tervishoidu ning aktiivse tööturupoliitika eest. Traditsiooniliselt tihedalt ametiühingutega (LO) seotud, esindab see töötajate ja keskklassi huve. Kaasaegsed prioriteedid hõlmavad ka soolist võrdõiguslikkust ja integratsiooni, püüdes üha enam siduda majanduskasvu ökoloogilise jätkusuutlikkusega.

Roll poliitilises süsteemis
Riiki kandva jõuna tegutseb partei sageli kaasaegse Rootsi arhitektina ja hoiab institutsioonidega pragmaatilist suhet. Nende strateegia eesmärk on konsensus ja stabiilsus, positsioneerides end kindlusena radikaalsete turureformide ja parempopulismi vastu. Pingeväli seisneb väljakutses rahastada kallist heaoluriigi süsteemi globaliseerunud majanduses, ilma et maksukoormus üle pingutataks või põhivalijaskond poliitilise spektri äärealadele kaotataks.
Poliitiline suund
Konservatiivne
Sotsiaalne
S
Turg
Progressiivne
Reklaam Eelistad reklaamivaba? Hangi PolitPro+ kohe

Socialdemokraterna: teemafookused ja ideoloogiline paigutus

Socialdemokraterna Teised erakonnad
Reklaam
Socialdemokraterna: peamised teemad: Sotsiaalne (Põhiteema), Majandus (Põhiteema), Migratsioon (Oluline teema), Keskkond (Oluline teema), Ühiskond (Oluline teema)

Socialdemokraterna: mille eest erakond seisab? Seisukohad võrdluses

Seisukoht 2024 Seisukoht 2019

Majandus ja riik

Kas sissetulekud ja varad tuleks ümber jaotada? Pooldab mõõdukat ümberjaotamist sotsiaalse õigluse nimel. Seisukoht
Kuidas peaks riik vaba eelarvega ümber käima? Keskendub pigem investeeringutele kui säästmisele. Seisukoht
Kas kohalikku majandust tuleks kaitsta? Pooldab suuresti vaba kaubandust kergete kaitsemeetmetega. Seisukoht

Ühiskond ja väärtused

Mis on olulisem: vabadus või julgeolek? Eelistab julgeolekut piiramatule vabadusele. Seisukoht
Kas naiste võrdõiguslikkust tuleks edendada? Toetab meetmeid võrdõiguslikkuse edendamiseks. Seisukoht
Kas LGBTQ+ võrdõiguslikkust tuleks edendada? Toetab võrdõiguslikkust suures osas. Seisukoht
Kas samasooliste abielu peaks olema lubatud? Pooldab täielikult samasooliste abielu. Seisukoht
Millist rolli peaksid religioonid poliitikas mängima? Näeb religiooni isikliku, kuid ühiskondlikult olulise asjana. Seisukoht
Kas poliitika peaks olema suunatud linnale või maale? Otsib tasakaalu linna- ja maahuvide vahel. Seisukoht

Keskkond ja globaliseerumine

Mis on olulisem: keskkonnakaitse või majandus? Peab keskkonnakaitset majanduskasvust veidi olulisemaks. Seisukoht
Mis on olulisem: kliimakaitse või majandus? Peab kliimakaitset majanduskasvust veidi olulisemaks. Seisukoht

Migratsioon ja integratsioon

Kuidas peaks sisserändepoliitika olema reguleeritud? Eelistab piiravat sisserännet selgete tingimustega. Seisukoht
Kuidas peaks immigrantide integratsioon olema kujundatud? Näeb integratsiooni kahesuunalise protsessina. Seisukoht
Kas etnilised vähemused peaksid saama rohkem õigusi? Peab võrdseid õigusi piisavaks. Seisukoht
Millist rolli peaksid rahvusriigid mängima? Näeb riiklikku ja rahvusvahelist vastutust tasakaalus. Seisukoht

Demokraatia ja institutsioonid

Kuidas peaks võim olema jaotatud? Esindab neutraalset hoiakut võimude jaotuse suhtes. Seisukoht
Kui sõltumatu peaks kohtusüsteem olema? Soovib täiesti sõltumatut kohtusüsteemi ilma poliitilise mõjuta. Seisukoht
Kuidas peaks riik olema organiseeritud: tsentraalselt või föderaalselt? Esindab tasakaalustatud võimude jaotust keskuse ja regioonide vahel. Seisukoht
Socialdemokraterna: seisukohad Kas sissetulekud ja varad tuleks ümber jaotada? Pooldab mõõdukat ümberjaotamist sotsiaalse õigluse nimel. Kuidas peaks riik vaba eelarvega ümber käima? Keskendub pigem investeeringutele kui säästmisele. Kas kohalikku majandust tuleks kaitsta? Pooldab suuresti vaba kaubandust kergete kaitsemeetmetega. Mis on olulisem: vabadus või julgeolek? Eelistab julgeolekut piiramatule vabadusele. Kas naiste võrdõiguslikkust tuleks edendada? Toetab meetmeid võrdõiguslikkuse edendamiseks. Kas LGBTQ+ võrdõiguslikkust tuleks edendada? Toetab võrdõiguslikkust suures osas. Kas samasooliste abielu peaks olema lubatud? Pooldab täielikult samasooliste abielu. Millist rolli peaksid religioonid poliitikas mängima? Näeb religiooni isikliku, kuid ühiskondlikult olulise asjana. Kas poliitika peaks olema suunatud linnale või maale? Otsib tasakaalu linna- ja maahuvide vahel. Mis on olulisem: keskkonnakaitse või majandus? Peab keskkonnakaitset majanduskasvust veidi olulisemaks. Mis on olulisem: kliimakaitse või majandus? Peab kliimakaitset majanduskasvust veidi olulisemaks. Kuidas peaks sisserändepoliitika olema reguleeritud? Eelistab piiravat sisserännet selgete tingimustega. Kuidas peaks immigrantide integratsioon olema kujundatud? Näeb integratsiooni kahesuunalise protsessina. Kas etnilised vähemused peaksid saama rohkem õigusi? Peab võrdseid õigusi piisavaks. Millist rolli peaksid rahvusriigid mängima? Näeb riiklikku ja rahvusvahelist vastutust tasakaalus. Kuidas peaks võim olema jaotatud? Esindab neutraalset hoiakut võimude jaotuse suhtes. Kui sõltumatu peaks kohtusüsteem olema? Soovib täiesti sõltumatut kohtusüsteemi ilma poliitilise mõjuta. Kuidas peaks riik olema organiseeritud: tsentraalselt või föderaalselt? Esindab tasakaalustatud võimude jaotust keskuse ja regioonide vahel.

Socialdemokraterna varasemad valimistulemused riigis Rootsi

2022 11. september 2022 Häälte osakaal 30,3 % +2,0 Kohad 107 +7 2018 9. september 2018 Nõrgim tulemus Häälte osakaal 28,3 % -2,7 Kohad 100 -13 2014 14. september 2014 Häälte osakaal 31,0 % +0,3 Kohad 113 +1 2010 19. september 2010 Häälte osakaal 30,7 % -4,5 Kohad 112 -18 2006 17. september 2006 Häälte osakaal 35,2 % -4,7 Kohad 130 -14 2002 15. september 2002 Häälte osakaal 39,9 % +3,5 Kohad 144 +13 1998 20. september 1998 Häälte osakaal 36,4 % -8,9 Kohad 131 -30 1994 18. september 1994 Häälte osakaal 45,3 % +7,6 Kohad 161 +23 1991 15. september 1991 Häälte osakaal 37,7 % -5,5 Kohad 138 -18 1988 18. september 1988 Häälte osakaal 43,2 % -1,5 Kohad 156 -3 1985 15. september 1985 Häälte osakaal 44,7 % -0,9 Kohad 159 -7 1982 19. september 1982 Häälte osakaal 45,6 % +2,4 Kohad 166 +12 1979 16. september 1979 Häälte osakaal 43,2 % +0,5 Kohad 154 +2 1976 19. september 1976 Häälte osakaal 42,7 % -0,9 Kohad 152 -4 1973 16. september 1973 Häälte osakaal 43,6 % -1,7 Kohad 156 -7 1970 20. september 1970 Häälte osakaal 45,3 % -4,8 Kohad 163 +38 1968 15. september 1968 Parim tulemus Häälte osakaal 50,1 % +2,8 Kohad 125 +12 1964 20. september 1964 Häälte osakaal 47,3 % -0,5 Kohad 113 -1 1960 18. september 1960 Häälte osakaal 47,8 % +1,6 Kohad 114 +3 1958 1. juuni 1958 Häälte osakaal 46,2 % +1,6 Kohad 111 +5 1956 16. september 1956 Häälte osakaal 44,6 % -1,4 Kohad 106 -4 1952 21. september 1952 Häälte osakaal 46,0 % -0,1 Kohad 110 -2 1948 19. september 1948 Häälte osakaal 46,1 % Kohad 112
Socialdemokraterna varasemad valimistulemused riigis Rootsi 1948: 46,1 %, 1952: 46,0 %, 1956: 44,6 %, 1958: 46,2 %, 1960: 47,8 %, 1964: 47,3 %, 1968: 50,1 %, 1970: 45,3 %, 1973: 43,6 %, 1976: 42,7 %, 1979: 43,2 %, 1982: 45,6 %, 1985: 44,7 %, 1988: 43,2 %, 1991: 37,7 %, 1994: 45,3 %, 1998: 36,4 %, 2002: 39,9 %, 2006: 35,2 %, 2010: 30,7 %, 2014: 31,0 %, 2018: 28,3 %, 2022: 30,3 %

Kõik valimised alates 1945. aastast, kus Socialdemokraterna osales. Real klõpsamine näitab valimisi detailsemalt.

Socialdemokraterna valitsuses: kroonika alates 1945. aastast

1945 1960 1980 2000 2020 Täna
Valitsust juhtinud Valitsuses osalenud Ei ole valitsuses
Aeg valitsuses
65 aastat • 5 kuud • 1 nädal • 6 päeva
Osa alates 1945
74 %
Juhitud kabinetid
27

65 aastat • 5 kuud • 1 nädal • 6 päeva

Koalitsioonis osalemised
0

-

Andersson 30. november 2021 – 17. oktoober 2022 · 10 kuud 17 päeva
100 349 kohast
Lofven IV 9. juuli 2021 – 30. november 2021 · 4 kuud 21 päeva
116 349 kohast
Lofven III 18. jaanuar 2019 – 9. juuli 2021 · 2 aastat 5 kuud
116 349 kohast
Lofven I 2. oktoober 2014 – 18. jaanuar 2019 · 4 aastat 3 kuud
138 349 kohast
Persson III 21. oktoober 2002 – 5. oktoober 2006 · 3 aastat 11 kuud
144 349 kohast
Persson II 7. oktoober 1998 – 21. oktoober 2002 · 4 aastat 14 päeva
131 349 kohast
Persson I 21. märts 1996 – 7. oktoober 1998 · 2 aastat 6 kuud
161 349 kohast
Carlsson IV 6. oktoober 1994 – 21. märts 1996 · 1 aasta 5 kuud
161 349 kohast
Carlsson III 26. veebruar 1990 – 3. oktoober 1991 · 1 aasta 7 kuud
156 349 kohast
Carlsson II 18. september 1988 – 26. veebruar 1990 · 1 aasta 5 kuud
156 349 kohast
Carlsson I 12. märts 1986 – 18. september 1988 · 2 aastat 6 kuud
159 349 kohast
Palme V 15. september 1985 – 12. märts 1986 · 5 kuud 25 päeva
159 349 kohast
Palme IV 7. oktoober 1982 – 15. september 1985 · 2 aastat 11 kuud
166 349 kohast
Palme III 16. september 1973 – 7. oktoober 1976 · 3 aastat 21 päeva
156 350 kohast
Palme II 20. september 1970 – 16. september 1973 · 2 aastat 11 kuud
163 350 kohast
Palme I 14. oktoober 1969 – 20. september 1970 · 11 kuud 6 päeva
125 233 kohast
Erlander X 15. september 1968 – 14. oktoober 1969 · 1 aasta 29 päeva
125 233 kohast
Erlander IX 20. september 1964 – 15. september 1968 · 3 aastat 11 kuud
113 233 kohast
Erlander VIII 18. september 1960 – 20. september 1964 · 4 aastat 2 päeva
114 232 kohast
Erlander VII 1. juuni 1958 – 18. september 1960 · 2 aastat 3 kuud
111 231 kohast
Erlander VI 31. oktoober 1957 – 1. juuni 1958 · 7 kuud 1 päev
106 231 kohast
Erlander V 26. september 1956 – 31. oktoober 1957 · 1 aasta 1 kuu
125 231 kohast
Erlander IV 21. september 1952 – 26. september 1956 · 4 aastat 5 päeva
136 230 kohast
Erlander III 1. oktoober 1951 – 21. september 1952 · 11 kuud 20 päeva
142 230 kohast
Erlander II 19. november 1948 – 1. oktoober 1951 · 2 aastat 10 kuud
112 230 kohast
Erlander I 11. oktoober 1946 – 19. november 1948 · 2 aastat 1 kuu
115 230 kohast
Hansson VI 31. juuli 1945 – 11. oktoober 1946 · 1 aasta 2 kuud
115 230 kohast

Rohkem PolitProst

API ja andmetele juurdepääs Juurdepääs meie andmetele programmilise liidese kaudu – toimetustele, mõttekodadele ja meeskondadele, kes vajavad Valimistrende otse oma töövoos. Teadusandmed Kasuta meie ettevalmistatud andmekogumeid teadustööks ja õpetamiseks. Rakendus ja kogukond Arutle praeguste küsitluste üle kasvavas, lugupidavas poliitikakogukonnas.

Andmed ja tagasiside

Poliitilised andmed muutuvad iga päev. Kas märkad aegunud infot, numbrit või kuupäeva? Kirjuta meile – eelistatavalt koos allikaviitega, et saaksime muudatust kiiresti kontrollida.

Teata parandusest Tagasiside küsitlus (1 minut)

Toeta PolitPro-d

Sinu toetus kaitseb PolitPro-d lobigruppide ja erakondade mõju eest.

Andmebaas ja läbipaistvus

PolitPro

PolitPro koondab teaduslikud andmed ja praegused küsitlustulemused, et muuta poliitika kõigile käegakatsutavaks. Kasutame andmekogumeid juhtivatest uurimisprojektidest ja täiendame neid oma uuringute, analüüside ja algoritmidega. Nii muudame keerulised poliitilised seosed kõigile arusaadavaks ja kättesaadavaks. Toetatud tehisintellekti poolt.

Reklaam Eelistad reklaamivaba? Hangi PolitPro+ kohe