Ülevaade erakonnast Socialdemokraterna

Rootsi lipp

Socialdemokraterna / Sveriges socialdemokratiska arbetareparti

Sotsiaaldemokraadid

Poliitiline suund
Konservatiivne
Sotsiaalne
Turg
Progressiivne
Suhtumine Euroopa Liitu
EL-vastane
EL-meelne
Socialdemokraterna (S) on klassikaline sotsiaaldemokraatlik rahvapartei ja ajalooliselt domineeriv jõud Rootsi poliitilises süsteemis. See defineerib end "Volkshem" (Rahvakodu) ideaali kaudu, mis ühendab tugeva heaoluriigi sotsiaalse õigluse ja võrdsusega.

Väärtused ja maailmavaade

Partei alus toetub demokraatlikule sotsialismile ja veendumusele, et riik peab aktiivselt sekkuma, et tagada vabadus läbi turvalisuse. Nende inimkäsitlus on kollektivistlik: tõeline individuaalne vabadus tekib alles solidaarse turvavõrgu kaudu. Sotsiaaldemokraadid (S) ei näe riiki vastasena, vaid kodanike instrumendina, et ületada sotsiaalseid kihte ja luua võrdsed võimalused ümberjaotamise ning tugevate avalike institutsioonide kaudu.

Poliitilised prioriteedid

Partei tegevuskava keskendub Põhjamaade heaolumudeli säilitamisele. See võitleb tugeva avaliku sektori, suurte investeeringute eest haridusse ja tervishoidu ning aktiivse tööturupoliitika eest. Traditsiooniliselt tihedalt ametiühingutega (LO) seotud, esindab see töötajate ja keskklassi huve. Kaasaegsed prioriteedid hõlmavad ka soolist võrdõiguslikkust ja integratsiooni, püüdes üha enam siduda majanduskasvu ökoloogilise jätkusuutlikkusega.

Roll poliitilises süsteemis

Riiki kandva jõuna tegutseb partei sageli kaasaegse Rootsi arhitektina ja hoiab institutsioonidega pragmaatilist suhet. Nende strateegia eesmärk on konsensus ja stabiilsus, positsioneerides end kindlusena radikaalsete turureformide ja parempopulismi vastu. Pingeväli seisneb väljakutses rahastada kallist heaoluriigi süsteemi globaliseerunud majanduses, ilma et maksukoormus üle pingutataks või põhivalijaskond poliitilise spektri äärealadele kaotataks.

Peamised teemad ja ideoloogiline määratlus

Diagramm näitab, millised teemad on erakonna jaoks eriti olulised. Mida kaugemal punkt keskmest asub, seda suurem on selle teema tähtsus.

Seisukohad ja poliitilised põhiteesid

Seisukoht 2024
Seisukoht 2019

Majandus ja riik

Kas sissetulekuid ja varasid tuleks ümber jaotada?
Ümberjaotamise poolt
Ümberjaotamise vastu
Kuidas peaks riik vaba eelarvega ümber käima?
Investeerida
Vähendada võlga ja langetada makse
Kas kohalikku majandust tuleks kaitsta?
Vaba maailmakaubandus
Kohaliku majanduse kaitse

Ühiskond ja väärtused

Mis on olulisem: vabadus või turvalisus?
Maksimaalne vabadus
Turvalisus
Kas naiste võrdõiguslikkust peaks edendama?
Toetab edendamist
Vastu edendamisele
Kas LGBTQ+-inimeste võrdõiguslikkust tuleks edendada?
Pooldab toetamist
Vastustab toetamist
Kas samasooliste abielu peaks olema lubatud?
Poolt
Vastu
Millist rolli peaksid religioonid poliitikas mängima?
Kiriku ja riigi lahusus
Kiriku ja riigi tihe seos
Kas poliitika peaks olema suunatud linnale või maale?
Fookus linnadele
Fookus maapiirkondadele

Keskkond ja globaliseerumine

Mis on olulisem: keskkonnakaitse või majandus?
Keskkonnakaitse on majanduskasvust olulisem
Majanduskasv on keskkonnakaitsest olulisem
Mis on olulisem: kliimakaitse või majandus?
Kliimakaitse on olulisem kui majanduskasv
Majanduskasv on olulisem kui kliimakaitse

Migratsioon ja integratsioon

Kuidas peaks sisserändepoliitikat reguleerima?
Avatud
Range
Kuidas peaks sisserändajate integratsiooni kujundama?
Multikultuurne ühiskond
Homogeenne ühiskond
Kas etnilised vähemused peaksid saama rohkem õigusi?
Rohkem õigusi
Vähem õigusi
Millist rolli peaksid rahvusriigid mängima?
Avatud maailm ilma piirideta
Tugevad rahvusriigid

Demokraatia ja institutsioonid

Kuidas peaks võim jaotatud olema?
Jagatud võim
Tugev valitseja/juht
Kui sõltumatu peaks olema kohtuvõim?
Täielikult sõltumatu
Sõltuv valitsusest
Kuidas peaks riik olema organiseeritud: tsentraalselt või föderaalselt?
Föderalism
Tsentraliseerimine

Ajaloolised valimistulemused

Socialdemokraterna: Valimistulemuste dünaamika asukohas Rootsi

Valitsuskoalitsioonides osalemise kroonika alates 1945. aastast

Võimu kestvus: ajaloolised rollid valitsuskoalitsioonides
Valitsust juhtinud
Valitsuses
27

Valitsuskabinette kokku

Kogukestus: 65 aastat • 5 kuud • 1 nädal • 6 päeva

27

Juhitud valitsuskabinetid

Kogukestus: 65 aastat • 5 kuud • 1 nädal • 6 päeva

0

Osalemised koalitsioonides

Kogukestus: -

75%

Valitsuses osalemise kogumäär

Partei oli valitsuses osaline 75% võimalikust valitsusajast.

Andersson
2021
S
Lofven IV
2021
S
MP
Lofven III
2019
S
MP
Lofven I
2014
S
MP
Persson III
2002
S
Persson II
1998
S
Persson I
1996
S
Carlsson IV
1994
S
Carlsson III
1990
S
Carlsson II
1988
S
Carlsson I
1986
S
Palme V
1985
S
Palme IV
1982
S
Palme III
1973
S
Palme II
1970
S
Palme I
1969
S
Erlander X
1968
S
Erlander IX
1964
S
Erlander VIII
1960
S
Erlander VII
1958
S
Erlander VI
1957
S
Erlander V
1956
S
B/C
Erlander IV
1952
S
B/C
Erlander III
1951
S
B/C
Erlander II
1948
S
Erlander I
1946
S
Hansson VI
1945
S

Andmete ja info allikad

PolitPro

PolitPro koondab teaduslikke andmeid ja värskeid küsitlustulemusi, et muuta poliitika kõigile arusaadavaks. Kasutame andmekogumeid juhtivatest uurimisprojektidest ning täiendame neid oma uuringute, analüüside ja algoritmidega. Nii muudame keerulised poliitilised seosed kõigile mõistetavaks ja kättesaadavaks. Toetatud tehisintellektiga.

Aita meil jääda sõltumatuks

Sinu toetus aitab hoida PolitProd sõltumatuna lobigruppide ja erakondade mõjust.

Anna tagasisidet

Anna meile teada, kuidas saaksime PolitProd sinu jaoks veelgi paremaks muuta!

Leidsid vea?

Poliitilised andmed muutuvad iga päev. Kui märkad viga, anna meile palun e-posti teel teada. Lühike viide allikale aitab meil seda kontrollida.

ParlGov – Parlamentaarse Demokraatia Andmed

Bremeni Ülikooli pikaajalised uurimisandmed. Dokumenteerib erakondi ja valitsusi poliitiliste võrdluste jaoks.

Rohkem

Döring, Holger ja Philip Manow. 2024. Parlamendid ja valitsused andmebaas (ParlGov): Teave erakondade, valimiste ja valitsuskabinettide kohta väljakujunenud demokraatiates.

CHES – Chapel Hilli Ekspertküsitlus

Euroopa tähtsaim ekspertküsitlus parteide seisukohtade kohta. Üle 400 politoloogi erinevatest riikidest dokumenteerivad parteide positsioone teaduslike kriteeriumide alusel.

Rohkem

Rovny, Jan, Ryan Bakker, Liesbet Hooghe, Seth Jolly, Gary Marks, Jonathan Polk, Marco Steenbergen, and Milada Vachudova. “25 Years of Political Party Positions in Europe: The Chapel Hill Expert Survey, 1999-2024,”