Tulbad kajastavad selle üksikküsitluse tulemusi, märgised muutust võrreldes viimaste valimistega. Sotomo: valimisküsitlus enne Šveitsi parlamendivalimisi, küsitlusperiood lõppes 11. september 2025.
Muutused võrreldes viimaste valimistega 22. oktoober 2023
Selle küsitluse põhjal saaksid praegused valitsuserakonnad 81,0% parlamendikohtadest.
Šveitsi erakondade toetusreitingus, instituudi Sotomo andmetel, juhib SVP/UDC 30,4%-ga. Järgnevad: SP/PS 18,8%-ga, DM/LC 13,6%-ga, FDP/PLR 13,3%-ga, G/LV 10,3%-ga, GLP/PVL 6,1%-ga ja EVP/PEV 1,5%-ga. Muud erakonnad saavutavad 6% häältest.
Erakondade võrreldavuse tagamiseks näitame sümbolitega erakonna poliitilist suunitlust. Kategooriad on mõeldud kiireks ülevaateks ja ligikaudseks liigitamiseks. Täpsemat infot poliitiliste seisukohtade kohta leiad erakondade alalehtedelt.
3 valimisvõrdlust
Viimati 11. september 2025
Märkimisväärseid kõrvalekaldeid Valimistrendist ei ole
PolitPro instituutide skoori puhul hindame küsitlusinstituutide usaldusväärsust nende täpsuse alusel valimistel ja kõrvalekalde alusel Valimistrendist. Tugevad erakondade väärtuste kõrvalekalded Valimistrendist toovad kaasa punktide mahaarvamise, kuna need võivad viidata erakondade eelistamisele või ebasoodsamasse olukorda seadmisele. Skoori maksimumväärtus on 100.
Vali parteid koalitsioonide testimiseks.
Valimisküsitlused ei ole ennustused, vaid statistiliste kõikumistega hetkeülesvõtted. Realistliku pildi saamiseks simuleerime iga päev 100 000 valimistulemust PolitPro Valimistrendi alusel „Monte Carlo meetodil“. Seejuures arvestame tüüpiliste valijate liikumiste ja poliitiliste trendidega. Meie algoritm testib erinevaid stsenaariume – alates väikestest nihketest leeris kuni poliitiliste üllatusteni – et määrata kindlaks erakondade ja koalitsioonide tegelikud eduvõimalused.
Selle küsitluse põhjal ületaks valimiskünnise ja pääseks Šveitsi parlamenti eeldatavasti 7 erakonda: SVP/UDC 65 saadikuga, SP/PS 40 saadikuga, DM/LC 29 saadikuga, FDP/PLR 28 saadikuga, G/LV 22 saadikuga, GLP/PVL 13 saadikuga ja EVP/PEV 3 saadikuga.
Šveitsi parlament, Föderaalassamblee, koosneb kahest kojast: Rahvusnõukogust (200 kohta) ja Kantonite Nõukogust (46 kohta). Kui Rahvusnõukogu valitakse kantonites proportsionaalsüsteemi (suhtelise valimissüsteemi) alusel, siis Kantonite Nõukogu valitakse enamasti majoritaarsüsteemi (enamusvalimissüsteemi) alusel. Eripäraks on panaseerimine ja kumuleerimine: valijad saavad segada erinevate nimekirjade kandidaate või märkida üksikuid isikuid kahekordselt. See annab kodanikele tohutu kontrolli isikkoosseisu üle, ületades jäiku parteipiire.
Šveitsis ei ole föderaalsel tasandil otsest protsendilist valimiskünnist, nagu näiteks 5% künnis Saksamaal. Rahvusnõukogusse pääsemise künnis tuleneb hoopis kaudselt vastavas kantonis jagatavate kohtade arvust (faktiline kvoorum). Väikestes kantonites, kus on vaid mõned kohad, on seega mandaadi saamiseks vaja väga suurt hääleosa, samas kui suurtes kantonites nagu Zürich võib juba väike protsent kohast piisata.
Šveitsi valitsuse moodustamine ei järgi klassikalist koalitsiooni ja opositsiooni mudelit. Föderaalnõukogu (täitevvõim) koosneb seitsmest võrdõiguslikust liikmest, kelle valib Ühendatud Föderaalassamblee. Aastakümneid on koosseisu määratud „võluvalemi“ järgi, mis kaasab riigi tugevaimad parteid proportsionaalselt valitsusse. See konkordantsussüsteem püüab leida poliitilisi lahendusi laia konsensuse kaudu, mitte vahelduvate enamuskoalitsioonide abil.
Poliitilised andmed muutuvad iga päev. Kas märkad aegunud infot, numbrit või kuupäeva? Kirjuta meile – eelistatavalt koos allikaviitega, et saaksime muudatust kiiresti kontrollida.
Sinu toetus kaitseb PolitPro-d lobigruppide ja erakondade mõju eest.
PolitPro koondab teaduslikud andmed ja praegused küsitlustulemused, et muuta poliitika kõigile käegakatsutavaks. Kasutame andmekogumeid juhtivatest uurimisprojektidest ja täiendame neid oma uuringute, analüüside ja algoritmidega. Nii muudame keerulised poliitilised seosed kõigile arusaadavaks ja kättesaadavaks. Toetatud tehisintellekti poolt.
