Taani Dansk Folkeparti: värsked küsitlused, valimistulemused ja seisukohad
Valimistrend
12,1 %
+3,0 alates viimastest valimistest
Viimased valimised
9,1 %
Valimised 2026 · 16 kohta
3 kuu trend
+1,0
Kolm kuud tagasi: 11,1 %
Taani Rahvapartei
PfE
Taani
Parempopulistid
EL-i skeptiline
alates 1995
Dansk Folkeparti (DF) on parempopulistlik, rahvuskonservatiivne partei Taanis. See ühendab multikultuursuse ja sisserände range vastustamise tugeva pühendumusega Taani heaoluriigile ning liigitatakse rahvuslik-parempopulistlikku spektrisse.
Väärtused ja maailmavaade
DF-i maailmavaade juurdub eksklusiivses natsionalismis: Taani kuulub taanlastele. Partei peab Taani kultuuri, keelt ja luterlikku kirikut ohustatud alustaladeks, mida tuleb kaitsta väliste mõjude – eriti islami ja globaliseerumise – eest. Nende inimkäsitlus on kollektivistlik-rahvusliku iseloomuga.
Poliitilised prioriteedid
DF-i agenda keskendub eelkõige "kindlus-Taanile": migratsioonipoliitikas valitseb nulltolerants, esikohal on järjekindel väljasaatmine ja piiride kaitsmine. Sotsiaalpoliitiliselt tegutseb partei "väikeste inimeste", eriti eakate ja madalapalgaliste eestkõnelejana, nõudes heldeid riiklikke toetusi – mis rahastatakse arenguabi ja integratsiooni arvelt kokkuhoitud vahenditest. Partei tegeleb klassikaliste õiguskorra teemadega ja positsioneerib end maapiirkondade häälekandjana suurlinnade liberaalsete eliitide vastu.
Roll poliitilises süsteemis
Strateegiliselt toimib DF ideoloogilise suunanäitajana, mis on nihutanud Taani poliitilist diskursust paremale, ületades kaugelt omaenda suuruse. Pikka aega tegutses partei professionaalse enamuse tagajana kodanlikele valitsustele, ilma et oleks ise ministrikohti püüelnud, et mitte lahjendada oma opositsioonilist rolli. Nende suhet õigusriigiga iseloomustab rahva suveräänsuse ülimuslikkus.
Dansk Folkeparti: teemafookused ja ideoloogiline paigutus
Dansk Folkeparti
Teised erakonnad
Reklaam
Teema
Tähtsus
Seisukoht 2024
Seisukoht 2019
Küsimus
Seisukoht
Majandus ja riik
Kas sissetulekud ja varad tuleks ümber jaotada?
Esindab neutraalset seisukohta ümberjaotamise suhtes.
Seisukoht
Kuidas peaks riik vaba eelarvega ümber käima?
Otsib tasakaalu investeeringute ja eelarvedistsipliini vahel.
Seisukoht
Kas kohalikku majandust tuleks kaitsta?
Esindab tasakaalustatud seisukohta kaubanduse ja kaitse vahel.
Seisukoht
Ühiskond ja väärtused
Mis on olulisem: vabadus või julgeolek?
Soovib tugevaid julgeolekumeetmeid ka isiklike vabaduste arvelt.
Seisukoht
Kas naiste võrdõiguslikkust tuleks edendada?
Peab täiendavaid toetusi ebavajalikuks.
Seisukoht
Kas LGBTQ+ võrdõiguslikkust tuleks edendada?
Peab võrdõiguslikkust iseenesestmõistetavaks ja lükkab tagasi edasise edendamise.
Seisukoht
Kas samasooliste abielu peaks olema lubatud?
Toetab suures osas samasooliste partnerlusi.
Seisukoht
Millist rolli peaksid religioonid poliitikas mängima?
Näeb religiooni isikliku, kuid ühiskondlikult olulise asjana.
Seisukoht
Kas poliitika peaks olema suunatud linnale või maale?
Prioriseerib maapiirkondi ja nende toetamist.
Seisukoht
Keskkond ja globaliseerumine
Mis on olulisem: keskkonnakaitse või majandus?
Eelistab majanduskasvu ökoloogilistele eesmärkidele.
Seisukoht
Mis on olulisem: kliimakaitse või majandus?
Eelistab majanduskasvu kliimakaitsele.
Seisukoht
Migratsioon ja integratsioon
Kuidas peaks sisserändepoliitika olema reguleeritud?
Soovib rangeid sisserändereegleid ja piiratud sisserännet.
Seisukoht
Kuidas peaks immigrantide integratsioon olema kujundatud?
Soovib kultuuriliselt homogeenet ühiskonda selgete juhtkultuuridega.
Seisukoht
Kas etnilised vähemused peaksid saama rohkem õigusi?
Soovib õiguslikku võrdsust ilma spetsiifilise vähemuste toetuseta.
Seisukoht
Millist rolli peaksid rahvusriigid mängima?
Soovib tugevaid, iseseisvaid rahvusriike selgete piiridega.
Seisukoht
Demokraatia ja institutsioonid
Kuidas peaks võim olema jaotatud?
Esindab neutraalset hoiakut võimude jaotuse suhtes.
Seisukoht
Kui sõltumatu peaks kohtusüsteem olema?
Rõhutab kohtute sõltumatust minimaalse kontrolliga.
Seisukoht
Kuidas peaks riik olema organiseeritud: tsentraalselt või föderaalselt?
Esindab tasakaalustatud võimude jaotust keskuse ja regioonide vahel.
Seisukoht
Valimised
Häälte osakaal
Kohad
2026
24. märts 2026
Häälte osakaal
9,1 %
+6,5
Kohad
16
+11
2022
1. november 2022
Nõrgim tulemus
Häälte osakaal
2,6 %
-6,1
Kohad
5
-11
2019
5. juuni 2019
Häälte osakaal
8,7 %
-12,4
Kohad
16
-21
2015
18. juuni 2015
Parim tulemus
Häälte osakaal
21,1 %
+8,8
Kohad
37
+15
2011
15. september 2011
Häälte osakaal
12,3 %
-1,6
Kohad
22
-3
2007
13. november 2007
Häälte osakaal
13,9 %
+0,6
Kohad
25
+1
2005
8. veebruar 2005
Häälte osakaal
13,3 %
+1,3
Kohad
24
+2
2001
20. november 2001
Häälte osakaal
12,0 %
+4,6
Kohad
22
+9
1998
11. märts 1998
Häälte osakaal
7,4 %
Kohad
13
Kõik valimised alates 1945. aastast, kus Dansk Folkeparti osales. Real klõpsamine näitab valimisi detailsemalt.
1945
1960
1980
2000
2020
Täna
Valitsust juhtinud
Valitsuses osalenud
Ei ole valitsuses
Siiani puuduvad valitsuses osalemised
Dansk Folkeparti ei ole alates 1945 üheski valitsuses osalenud.
Rohkem PolitProst
API ja andmetele juurdepääs
Juurdepääs meie andmetele programmilise liidese kaudu – toimetustele, mõttekodadele ja meeskondadele, kes vajavad Valimistrende otse oma töövoos.
Teadusandmed
Kasuta meie ettevalmistatud andmekogumeid teadustööks ja õpetamiseks.
Rakendus ja kogukond
Arutle praeguste küsitluste üle kasvavas, lugupidavas poliitikakogukonnas.
Andmed ja tagasiside
Poliitilised andmed muutuvad iga päev. Kas märkad aegunud infot, numbrit või kuupäeva? Kirjuta meile – eelistatavalt koos allikaviitega, et saaksime muudatust kiiresti kontrollida.
Toeta PolitPro-d
Sinu toetus kaitseb PolitPro-d lobigruppide ja erakondade mõju eest.
Andmebaas ja läbipaistvus
PolitPro
PolitPro koondab teaduslikud andmed ja praegused küsitlustulemused, et muuta poliitika kõigile käegakatsutavaks. Kasutame andmekogumeid juhtivatest uurimisprojektidest ja täiendame neid oma uuringute, analüüside ja algoritmidega. Nii muudame keerulised poliitilised seosed kõigile arusaadavaks ja kättesaadavaks. Toetatud tehisintellekti poolt.